Südalinna lisandub maju, autosid väheneb

Tartu kesklinna üldplaneering. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

«Rohkem kesklinna!» võiks kõlada Tartu kesklinna uue üldplaneeringu reklaamlause. Kesklinn olgu tugevam, kesklinnas olgu rohkem. Nii elupaiku, töökohti kui ka meelelahutust. Üldplaneering püüab vastata, kuidas seda saavutada.

Peamised mured, millega üldplaneering tegeleb, on teada-tuntud. Ärid koonduvad linnaserva ja linnasüda marginali-seerub. Ka ülikool kolib õppehooneid kesklinnast välja.

Vanalinn on sadama ja turu piirkonda jäävast uuskeskusest eraldatud ja need tuleks paremini omavahel siduda.

Kesklinna üldplaneeringu algatas volikogu 2010. aastal ja sellest peale on olnud arvukalt töötubasid, koosolekuid, analüüse ja kirjavahetust, mille tulemusel sündinud üldplaneeringu eskiis oli esimest korda avalikul arutelul 26. augustil. Teine arutelu on täna.

Millises pargis ehitada

Muidugi leidis kriitiline Tartu vaim avalikul arutelul küllalt nüansse, millest üles kerida pinev väitlus.

Jõelinnas on kahtlemata oluline, mis saab amortiseeruvast Kaarsillast ja Võidu sillast, kas neid remontida või uuendada ja kas uued sillad ehitada Põik tänava ja Munga tänava sihis või hoopis praeguseks kadunud, aga taastada soovitava Holmi tänava sihis.

Tähtis ja pikalt vaidlusi üleval hoidnud teema on kahtlemata see, millises sõjapurustuste tagajärjel tekkinud pargis hakatakse lähikümnendeil ehitama uusi hooneid ja milliseid.

Ülejõe pargi üle käis mõni aeg tagasi tuline väitlus ja kaubahoovi ase on juba varem hoonestatavaks määratud, kuid nüüd on esile tõstetud idee ehitada täis ka haljasala Vanemuise ja kaubamaja vahel. Kas aeg on küps?

Planeeringu koostajad on võtnud nõuks tõrjuda vanalinnast autosid, eriti seal parkivaid autosid. Tänavad võiksid olla inimeste päralt. Esimesel avalikul arutelul tõi ettevõtja Vambola Tiik välja, et suuresti just parkimisvõimaluste puudumine on see, mispärast omal ajal jättis vanalinnas poe avamata nii mõnigi firmapood. Kuidas tuleks toimida?

Turu ja selle asukoha üle on leheveergudelgi palju mõtteid vahetatud. Turg jääb sinna, kus see on. Aga milline turg, on ometigi küsimus. Ja kuhu ja kui suur tuleb turu parkla.

«No kus sa selle punasesõstrakastiga ikka lähed,» ütles Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Tulevikus on parkla turuplatsi all.

Aga mis saab kvartalitest turu ümber, kuhu planeeringu koostajad näeksid pigem kuni kuuekorruselist n-ö madalat hoonestust, aga ettevõtjad, näiteks Estiko, on juba juhtinud tähelepanu, et Sadama asumis, kus on  Plasku ja Tigutorn, võiks olla veel kõrghooneid.

Hoopis uus mõte on aga seotud keskkatlamajaga, sest pärast Ropka katlamaja valmimist ei ole seda kolossi enam linna kütmiseks vaja. Idee on teha sinna, eriti just mahutitepoolsesse krundiossa, Tartu kultuurikatel. Krundiomanikega läbirääkimised käivad. Käsi ei ole löödud.

«Püüame seda kontseptsiooni hoida,» ütles Ranniku.

Vana tööstusarhitektuuri taaskasutus on moes ja sealkandis on plaanis alles jätta isegi jõe kaldal kulgeva vana sadamaraudtee rööpad.

Suured plaanid on kallasrajaga, mis seni on Sadamateatrist saadik kinni, aga see on kavas avada. Linlik kaldakindlustisega jõekallas ulatuks tulevikus Triibu tükikojani ja avalik kaldapealne kergliiklustee sealt edasi.

Teretulnud ettepanekud

Lehelood saavad nii põhjaliku materjali puhul olla pigem isutekitajad ja huvilistel on võimalik dokumendiga tutvuda linna kodulehel. Järgmistel külgedel on kaart, mis tutvustab kesklinna ehitusplaane ja -võimalusi uue planeeringu valguses.

Uudne on seejuures, et läbi on analüüsitud kesklinna alale jäävad hooned arhitektuuriväärtuse aspektist. Hulk neist on mälestised praegugi, mitmed jäävad vanalinna muinsuskaitsealale, mõned on plaanis mälestisena kaitse alla võtta. Terve hulga ülejäänute puhul on aga langetatud otsus: see on väärtuslik ja tuleks sellisena säilitada või väärtusetu ja selle asendamine on lubatav.

Indrek Ranniku ütles, et planeeringu koostamine jätkuvalt käib ja igaühel on planeeringuprotsessi jooksul õigus teha ettepanekuid. «Kõik ettepanekud on teretulnud. Mõtelge, elage kaasa,» kutsus ta üles.
-------------------------------------------------------

Vanalinn

«Vanalinna elavdamiseks on kaks võtmesõna,» selgitas linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku, «rohkem kortereid ja äripindade mitmekesistamine.»

Äraseletatult tähendab see, et kohvikute vahel oleks ka poode ja seejuures erisuguseid poode. Näiteks pärast kohvikut tuleb turismibüroo, siis raamatupood, niidipood ja toidupood. «Kontoripindu valikuliselt, et ei tekiks suuri kontorimajasid,» lisas Ranniku.

Raskus on selles, kuidas äripindade kasutamist suunata, ja veel eriti siis, kui need ei kuulu linnale. Teine lugu on, et praegu kipub Rüütli tänavas umbes Treffneri kooli juures tekkima piir, kust meelelahutus ja ostlemine üle ei ulatu. Ranniku ütles, et eesmärgiks tuleks hoida elu vähemalt selle piirini, sest noori kisub pigem uue kaubamaja juurde.

«Paljude Euroopa linnade vanalinnastrateegia on see, et iga tänav on läbi analüüsitud aspektist, kui kaugele hoida aktiivset fronti,» ütles Ranniku.

Vanalinna suurimad uushoonestusalad on Küütri tänava serv Karu platsist Kompanii tänavani, seal on eelistatud korterid segatuna poodide ja toitlustusasutustega, Rüütli tänava kõrgematel korrustel ka büroodega, ja Magasini tänava serv.

Taashoonestatavaks on määratud veel mitmeid väiksemaid krunte, aga ka näiteks Jakobi tänava serv Toome nõlval, kus asub teadlaste aumüüri saabumist kuulutav kivi.

Pargid

Endine linnaarhitekt Tiit Sild tõukas käima suure vaidluse Ülejõe pargialade hoonestamise üle, nüüd on sellest loobutud. «Hoonestame kõigepealt ära need tohutud tühjad alad, kuhu on juba detailplaneeringud tehtud, kuhu saab teha nii kortermaju kui ärimaju,» lausus Indrek Ranniku. «Kui need on valmis, siis vaatame, kas on põhjust minna korrastatud pargikeskkonna kallale. Meil on tühjad tagahoovid Fortuuna kvartalis. Kesklinna lähiümbruses on detailplaneeringutega kaetud krunte, nii et vähe ei ole.»

Siiski. Hoonestada lubataks Atlantise-tagune ala Narva maantee ääres ja ülikooli hoonete tarbeks on broneeritud Ülejõe pargi osa Mäe tänavast majandusteaduskonna hoone poole.

Elus püsib idee teha kunstimaja ja raamatukogu Kompanii tänava ja Vabaduse puiestee vahele, ent neile mõeldes on ühiskondlike hoonete maaks mõeldud ka Poe tänava äärne kaubahoovi park.

«Aga sinna ei tule kaubamaja. Võiks olla ühiskondlik hoone, mis on maksimaalselt avatud. Ütleme, et novembrikuus kell kaheksa aknad säravad,» lausus Ranniku.

Kaubamaja ja Vanemuise vahelise haljasala hoonestamise kava on välja pakkunud linnaarhitekt Tõnis Arjus. Kesklinna keskseks pargiks, kus toimuvad üritused, jääks see, kus on kaubamaja mänguväljak. Vaiksed pargid oleksid Toomemägi ja Emajõe promenaadid.

Liiklus

«Liikluses on filosoofia väga lihtne: rohkem jalakäijatele mõeldud tänavaid, jalakäigu eelistusega tänavaid, mis tähendab, et vanalinnas koristatakse parkimine tänavatelt ära ja jalakäigutänavaid tuleb juurde,» ütles Indrek Ranniku. Niisamuti on jalakäijad üldplaneeringu järgi eelistatud Sadama asumis, kuhu eskiisi järgi lubatakse rohkelt uusehitisi.

Ranniku nentis, et uusi tänavaid ja läbimurdeid ette ei nähta, loobutud on ka Pika tänava läbimurdest ja kahetasandilisest Riia-Turu ristmikust. Ka kesklinna linnaliinide bussiterminali mõte on maha kantud, sest see suurendaks bussiliikluses ajakulu.

Uued jalakäijate päralt jäävad tänavad on Küütri, Gildi, Kompanii ja Aleksandri tänava algus Soola ja Riia vahel.

Sildade asjus oli suur vaidlus. Praegune seisukoht on, et kui Kaarsild amortiseerub, tuleb selle asemele uus arhitektuurivõistluse alusel rajatav sild, sama järeldus, kuigi ebalevamas kõnepruugis, on Võidu silla kohta.

Kaarsilla kaitse alla võtmisest on varem juttu olnud, kuid üldplaneeringus sellest ei räägita. «See on üldse üks kipakas purre. Sinna rattaga peale sõita on kangelastegu. See peaks olema nagu tänav üle jõe,» ütles Ranniku. «Jah, kaar on sümbol, aga kas selle sümboli pärast peaks see jääma niisuguseks? See peaks olema nagu Karli sild Prahas, kus inimesed jalutavad. Selline mõnus.»

Uued jalakäijate sillad on kavandatud Munga tänava ja Põik tänava pikendusele.

Uued mälestised

Ettepanek on nimetada ehitismälestiseks neli hoonet ja üks ajaloomälestiseks.

Ehitismälestiseks on saamas Tartu Ülikooli raamatukogu hoone, kui 1970. aastate modernismi esinduslik näide. Tartu kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm ütles, et Tartus pole seni veel ühtki 20. sajandi teisest poolest pärit hoonet kaitse alla võetud.

Ettepanek on kaitse alla võtta ka Tartu Ülikooli Vanemuise 46 õppehoone kui iseloomulik ja suures osas autentsena säilinud 20. sajandi alguse ülikooli muuseumi ja õppehoone näide.

Veel kandideerib mälestiseks endine turistide paviljon Vallikraavi tänaval, see pärineb 1935. aastast ja on kõrgetasemeline näide funktsionalistlikus stiilis väikeehitisest.

Kõigile neile on Tamme selgitusel eksperdihinnang antud ja nüüd on pall muinsuskaitseameti käes. Mälestiseks kuulutamine käib ministri otsusega.

Peale selle on ettepanek ehitismälestiseks tunnistada endine elamu, praegune Loodusuurijate Seltsi hoone Struve 2, see pärineb 19. sajandi algusest ja sai praeguse ilme 19. sajandi teisel poolel.

Ajaloomälestiseks soovitakse tunnistada endine Jüri Uluotsa elamu Õpetaja 12.