Petersoni teekond ühendas kirjanikke

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Retk nõudis ohvreid: matka kaasa teinud politseinik Jaan Mürk (keskel) vigastas jalga jões katkise pudelipõhja otsa astudes ning rännaku lõpp-punkti, Toomemäele Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde jõudes oli kirjanik Veiko Märka korralikult punaseks põlenud. Vasakul Mehis Heinsaar.
Retk nõudis ohvreid: matka kaasa teinud politseinik Jaan Mürk (keskel) vigastas jalga jões katkise pudelipõhja otsa astudes ning rännaku lõpp-punkti, Toomemäele Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde jõudes oli kirjanik Veiko Märka korralikult punaseks põlenud. Vasakul Mehis Heinsaar. Foto: Sille Annuk

Kristjan Jaak Peterson läks 200 aastat tagasi jalgsi Riiga rahanappuse tõttu, tänased kirjanikud aga matkasid kahe nädalaga Riiast Tartusse näitamaks, et majandusraskused kirjanikke ei kõiguta.



«Kas siis selle maa keel...» deklameeris Kristjan Jaak Petersoni kuju jalge ees luuletaja ridu kirjanike matka üks juhtidest, Valmiera teatri juhataja Jaanus Johanson, kes tervitas jalgsimatkalt saabunud eesti kirjanikke.



16. juunil Riiast Kristjan Jaak Petersoni kuju juurest jalgsimatkale asunud kirjanikud ja kultuuriinimesed jõudsid esmaspäeva pärastlõunal Tartusse Petersoni kuju juurde.



Sama retk nädalaga

«Esimesel kahel päeval olid villid, aga siis määrisin kaasa võetud võietega ja villid paranesid,» rääkis vanim kõnniretke kaasa teinud kirjanik, 69-aastane luuletaja Andres Ehin. Ta meenutas, et nii pikka vahemaad kõndis ta viimati 1962. aastal Karjalas.



Mis teed pidi Peterson Tartust Riiga kõndis, täpselt teada ei olegi. Arvatavasti ei käinud Peterson ka teekonda tervenisti jala, vaid kasutas abivalmis hobuvankreid. Jaan Malini sõnul on tal mõte aga käidud tee teinegi kord läbi käia, sest luuletaja on veendunud, et vahemaa saab läbida kiiremini, näiteks viie päeva või nädalaga.



Teekonnal juhtunud seikadest ning kogetud tunnetest ei osanud matka korraldaja Andra Teede ega Jaan Malin matka lõpul üht eredamat mälestust esile tõstagi. «Ma saan seda mõne nädala pärast öelda, kui olen kogu selle matkal kogetu läbi mõelnud,» sõnas Malin.



Andra Teede sõnul juhtus nii mõnigi kord, et 10 aasta tagustel kaartidel märgitud tee oli vahepeal soostunud. Nii tulid sisse mitmekilomeetrised ringid ning äraeksimised.


«Eks kirjanikul on ka muidugi vaja end füüsiliselt liigutada, muidu lähed mõõdutundetult rasva, muutud loiuks ja pahuraks,» naljatas Ehin jalgsimatka ja kirjanike teemal.



Huvi naabrite vastu

Matka eesmärgiks oli üles näidata kirjarahva solidaarsust, selgitas Teede. Luuletaja Jaan Malin lisas, et ilma solidaarsuseta ei saa olla ka professionaalsust ning ühtehoidmist.


Teekonna läbisid Andra Teede, Veiko Märka, Mehis Heinsaar, Andres Ehin, Kristina Viin, Heiki Vilep, Auli Vilep ja Jaan Mürk. Lisaks neile osales matkal veel 20 kirjanikku-luuletajat ja muidu huvilist.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles