Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Füsioterapeudid ootavad väheliikuvaid lapsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Füsioterapeut Merle Leiner (vasakul) ja laste taastusraviarst Tiina Lind teavad Eesti terviseuuringutele viidates kinnitada, et ülekaalulisi lapsi on 7–18-aastaste kooliõpilaste seas Lõuna-Eesti maakondades keskmiselt 12 protsenti. | FOTO: Anni Nöps

Septembri teises pooles loodavad füsioterapeudid Tartus tööle saada laste tervisekooli, mis pakub tegevust noorematele õpilastele, kes väga ei armasta liikuda või pole õiget treeningut veel leidnud.

Tervisekäitumist edendava ettevõtte Vireo juhil Merle Leineril hakkas laste tervisekooli idee idanema kevadel, kui ta kohtus lastekliiniku taastusraviarsti Tiina Linnuga ning neil tuli jutuks see, et ülekaalulised lapsed ja nende pered jäävad sageli oma murega üksi.

Pärast arstivisiiti ja -nõustamist on neil raske leida treeningut, kus nad püsiksid teiste kaaslastega samas tempos ning täidaksid treeningülesandeid mõnu ja naudinguga. Neil lastel kipub olema madal enesehinnang, sest nad tunnevad, et ei ole piisavalt kiired ja osavad.

Keegi võib olla selle kohta ka midagi halvasti juba öelnud või last narrinud.

Merle Leiner selgitas, et probleem ei puuduta ainult ülekaalulisusele kalduvaid lapsi, vaid teisigi, kes on kehaliselt väheaktiivsed hoopis muudel põhjustel.

Merle Leiner on ise ema ja teab, et paljudele lastele ei meeldi võistlemine ega näiteks see, kui mõned treenerid valju häälega karme korraldusi jagavad. Aga kui treeningurühmas on 30 last, siis ilma kõva häält tegemata polegi seal distsipliini võib-olla võimalik hoida, arutles Leiner.

Vireo füsioterapeutide juhendamisel tööle hakkav laste tervisekool on tema sõnul keskendunud esialgu 7- kuni 9-aastastele lastele, keda tuleb ühte rühma mitte rohkem kui 12. Kaks korda nädalas aset leidvad treeningud ei ole erialaspetsiifilised ega suunatud võistlusspordile, vaid arendavad last mitmekülgselt, toetavad tema kasvavat organismi ja rühti igati.

Rõõm liikumisest

«Me soovime neis tundides tekitada olukorra, kus laps hakkaks liikumisest rõõmu tundma ning sellest rõõmust tulenevalt sooviks veelgi rohkem liikuda,» rääkis Merle Leiner.

«Mitte ükski laps ei kuule seal treenerilt, et tal on tunnis midagi ebaõnnestunud või et ta ei saanud hakkama,» kirjeldas Leiner. «Kõik harjutused on kõigile lastele jõukohased ning kui kellelgi ei tule midagi välja, siis räägib treener vaid sellest, et «Proovime veel!» või «Harjutame edasi!».»

Laste tervisekoolis on plaanis palli- ja orienteerumismängud, jooksmised ja hüppamised ning tasakaalu- ja jõuharjutused. Neile vahelduseks jagatakse ka nuputamisülesandeid ja -mänge, millesse püütakse siduda toitumis- ja terviseteemasid.

«Kui me teemegi võistlusi, siis tuleb lastel ülesandeid lahendada väikestes rühmades – nii ei paista kaotus lapsele tema enda kaotusena ning võidu korral on see jällegi nende kõigi võit,» rääkis Merle Leiner.

Küsimuse peale, kas lapse kooliaja alguse priskus või liikumislaiskus on tõesti tõsine märk, mille puhul tuleb vanemal midagi ette võtta, vastas taastusraviarst Tiina Lind, et paraku jah.

Pealtnäha süütule ülekaalule võivad lisanduda ka varased terviseprobleemid. «Lapse ülekaal tähendab terviseriski näiteks varase ateroskleroosi, teise tüübi diabeedi või kõrgvererõhutõve suhtes,» ütles Lind.

«Aga vaid kaal ei ole see, mille ümber meil tants käib,» kordas Merle Leiner tervisekooli mõtet. «Kõige tähtsam on, et ka normaalkaaluga laps oleks kasvades kehaliselt aktiivne, et ta süda saaks treenitud ning et ta ei kardaks haigusi.»

Merle Leiner arvas, et kui huvilisi on rohkem, siis on nad laste tervisekoolis valmis avama mitu rühma ning ka teistes vanustes lastele.

Rühma tulemise korral soovivad füsioterapeudid kindlasti vanematega vestelda, et rääkida lapse taustast, terviseriskidest, pere liikumisharjumustest ja enesehinnangu probleemidest.

Vähetähtis ei ole seegi, et laste tervisekooli programmi hakkavad Leineri sõnul kuuluma ühised pereettevõtmised, mis leiavad aset nädalavahetuseti. Need on kas ühised matkad või töötoad või hoopis midagi kolmandat.

«Kõige tähtsam tervisekooli tundide puhul on aga järjepidevus,» lausus ta. «Kui saame tööle mitu rühma, siis on võimalik, et üks neist jääb koos käima ka koolivaheaegadel ja suveti.»

Kes on ülekaaluline

Küsimuse peale, missugune laps siis on ikkagi ülekaaluline laps, vastas doktor Tiina Lind, et poiste ja tüdrukute ülekaalulisuse kriteeriumid on erinevad. Aluseks on kehamassiindeks, mis arvestab inimese pikkust ja kaalu ning nende suhet.

Merle Leiner soovitas laste kehamassiindeksi arvutamisel kasutada Tervise Arengu Instituudi veebilehelt Toitumisprogramm leitavat kalkulaatorit, mille täpne aadress on tap.nutridata.ee/25.

Selle järgi on näiteks üheksa-aastane poiss, kes on 140 sentimeetrit pikk ja 40 kilo raske, juba ülekaalulisusele kalduv laps.

Laste tervisekool

• Treeningud 7–9-aastastele lastele, kes väga ei armasta liikuda.

• Kaks korda nädalas Annelinna spordimajas Ihaste tee 7.

• Treenerid on füsioterapeudid Kerli Luik ja Maarja Kalev.

• Rühmas on kuni 12 last.

• Kool on tasuline.

• Täpsem teave www.vireo.ee.

Tagasi üles