Tartu laulupidu 13. juunil 2009

Laulupeotuli süttib Tartus ning läheb mööda veeteed Tallinna Foto: Allikad: www.laulupidu.tartu.ee, www.laulupidu.postimees.ee. Toimetajad Vahur Kalmre, Jüri Saar ja Raimu Hanson, graafika Artur Kuus

Tartu laulupidu toimub 13. juunil 2009 algusega kell 19 Tartu lauluväljakul. Juubelipidu tuleb suurejooneliselt tähistada - esimesest, samuti Tartus peetud peost möödub 140 aastat. Peol osaleb ligi 8000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Lisaks Tartu ja Tartumaa kollektiividele osalevad koorid ka Harjumaalt, Pärnumaalt, Jõgevamaalt, Lääne- ja Ida-Virumaalt ning puhkpilliorkestrid kogu Eestist. Esmakordselt Eesti laulupidude ajaloos osalevad peol lasteaedade mudilased.

Peokava

12. juunil kell 12.15 Jaani kirikus muusikaline veerandtund - esineb Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor Maarjalill, dirigent Ave-Maria Sild.

12. juunil kell 17.30 Tartu Ülikooli aulas poistekooride kontsert. Esinevad Estonia Poistekoor (dirigeerib Hirvo Surva, kontsertmeister Andres Lemba) ning Tartu Poistekoor (dirigeerivad Undel Kokk ja Annelii Traks, kontsertmeister Katrin Nuume).

12. juunil kell 19 esinevad Maarja kiriku hoones (Pepleri 1) Vanemuise Sümfooniaorkester Lauri Sirbi ja Taavo Virkhausi juhatusel ning Tartu valikkoorid: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Noortekoor. Dirigeerivad Lauri Sirp ja Taavo Virkhaus, solistid on Karmen Puis ja Taavi Tampuu. Ettekandele tulevad Eesti heliloojate suurteosed.
Üheks õhtuks muutub pikki aastaid võimlana kasutuses olnud saal suurepärase akustika ning atmosfääriga kontserdipaigaks.

13. juunil kell 17.15 laulupeotule süütamine laulupeokivi juures Narva mäel.

Kell 18 laulupeorongkäigu algus Maarja kiriku hoone eest.

Kell 19 algab laulupidu Tartu lauluväljakul.

Kell 23 Raekoja platsil simman. Esinevad Eesti Piirivalve Orkester ja Vello Orumets ning ansambel Roheline Raamat. Simman saab teoks koostöös puhkpillifestivaliga Mürtsub Pill.

Rongkäik

Laulupeotule süütamine algab mälestuskivi juures 17.15 päevakohase sõnavõtuga. Sellele järgneb Tartu Akadeemilise Meeskoori esituses

L. Koidula tekstile ja A. Kunileiu viisile kirjutatud I üldlaulupeo laul «Mu isamaa on minu arm», juhatab Alo Ritsing. Laulu lõppedes alustab Tartu poistekoori laulja Kaarel Jurs laulupeotule süütamist luubi abil kivi jalamil. Sellest võtab laulupeo aujuht Uno Uiga leegi ja süütab tõrviku. Tõrvik antakse üle Tartu Akadeemilise Meeskoori lauljale. Tseremoonia lõpuks laulab Tartu Poistekoor Undel Koka juhatusel laulu «Kaunimad laulud» (P. Ruubeli sõnad, F. Saebelmanni viis).

Laulu lõppedes liigub tuli koos saatjatega autole ja sellega Tartu laulupeomuuseumi juurde, kus süüdatakse mälestusküünlad.

Pärast Jaama tänavat liigub tuli edasi Raatuse tänavale ja üle Emajõe Riia tänavale kuni Pepleri nurgani.

Kell 18 alustab rongkäik liikumist marsruudil

VALLIKRAAVI tn –

K. E. v BAERI –

JAKOBI –

KREUTZWALDI –

TUGLASE –

LAULUVÄLJAK.

Tartu laulupeol osalejad

Kollektiivid/osalejad

Meeskoorid 11/419

Naiskoorid 22/815

Segakoorid 49/1863

Poistekoorid 15/574

Lastekoorid 26/922

Mudilaskoorid 41/1432

Lasteaedade mudilaskoorid 27/428

Puhkpilliorkestrid 22/633

Rahvatantsurühmad 46/713

Sümfooniaorkester, rahvamuusikaorkester, puhkpilli saateorkester ja regilauljad kokku 120

Võimlejaid 50

Juhendajaid ~300

Peokava põimib kokku regivärss

Tartu laulupeo kavas on üle 40 numbri. Nende hulgas on lisaks koorilauludele ka puhkpillimuusikat, rahvatantsu ja regilaulu. Tartu laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing (pildil) tõstis esile just viimase ühendavat tähtsust. «Kogu kava on põimitud regilauluga,» ütles ta.

Pärast puhkpilliorkestrite avamürtsumist tuleb esitusele peo alguse regilaul. Iidsete aegade värsistuse laadis on ka «Meeste laul» enne meeskooride esinemist, «Naiste laul» enne naiskoore, «Laste laul» enne mudilas- ja lastekoore ning lõpulaul. Regilaulud on Tartumaa lauludest kokku seadnud Celia Roose, kes on ka ise üks nende esitajaid.

Esitatavatest koorilauludest on suurem osa need, mis on kavas ka üldlaulupeol. «Aga nii nagu varemgi, on ka nüüd olnud meie suur püüdlus, et Tartu laulupidu erineks Tallinna laulupeost nii palju kui võimalik. Kogu kava ei saa siiski teha täiesti erinevaks, sest kõik koorid ei ole selleks suutelised,» selgitas Ritsing.

Kava põhineb üldlaulupeo repertuaaril, kuid kolmandik on siiski sellised koorilaulud, mida Tallinnas ei laulda. «Oleme rõhutanud, et nende laulude autorid oleksid Tartu päritolu või oleksid olnud Tartuga seotud,» lisas ta.

Kavas on sellisedki armastatud laulud, ilma milleta üks korralik laulupidu on mõeldamatu, nagu näiteks Mihkel Lüdigi «Koit», Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm», Miina Härma «Tuljak», Peep Sarapiku «Ta lendab mesipuu poole». Ja nii nagu Tartus on kombeks, kõlab seegi kord Raimond Valgre «Tartu marss».

Kogu tegevus Tartu laulukaare all on kunstilise juhi sõnul püütud teha nõnda, et publiku ees ei tekiks tühja auku. Liikumise on seadnud Tartu laulupeo lavastaja Jaanus Randma.

«Kava on lavastatud nii, et kuulajal-vaatajal ei oleks vaba momenti,» rääkis Ritsing. «Igaüks võib selle endale muidugi teha ja kõndima minna, aga igavust ei tohiks kavas küll tekkida.»

Huvi hoida aitavad laulude vahel ka rahvatants ning ekraan, kuhu kuvatakse heliloojate, dirigentide, luuletajate pilte Eesti laulupidude ajaloo algusest saati.