Probleem erapooletu õigusemõistmisega Tartus

Tartu kohtumaja. Foto: Lauri Kulpsoo

Prokuratuuri ja kohtu ühist ametihoonet Tallinnasse plaaniv justiitsministeerium tahab vältida Tartus tehtud vigu, kus kohtunikel polevat tavaks nendega ühe koridori peal töötavaid süüdistajaid kriminaalkohtu istungitel isegi küsitleda.

Ametist lahkuv riigikohtu esimees Märt Rask lõhkas kohtunike siseringis tõelise pommi.

5. aprillil Tallinnas toimunud Kohtute Haldamise Nõukojas (KHN) ütles Rask otse välja selle, millest siseringis on räägitud aastaid. Nimelt on Tartu kohtumajas ajapikku tekkinud isiklike suhete pinnal olukord, kus kohtunikud ei tavatse nendega samas majas töötavaid prokuröre kohtuistungitel isegi mitte küsitleda.

Erapooletu õigusemõistmise seisukohalt on see erakordselt karm hinnang. Raski etteheide on hõlpsasti leitav KHNi koosoleku avalikust protokollist: «Mina tunnistan viga, et Tartus sai ühte majja pandud prokuratuur ja I ning II astme kohtud. Viga seisneb selles, et Tartu Ringkonnakohtus on kujunenud tava, et prokuröridele küsimusi ei esitata. Õigusemõistmine toimib üht- ja teistpidi, aga teatud nüanssidega. Eestis tekivad liitmajade loomisel sellised tavad, et õigusemõistmine ei ole ega näi enam objektiivne.»

Riigikohtu esimehele oli selline suhtumine tegelikult ammu teada. Mõned aastad tagasi üllatas kohtunike ühtehoidvat kollektiivi Lõuna ringkonnaprokuratuuri üks tunnustatumaid süüdistajaid, keda olid ärritanud värskelt Tartusse tööle tulnud kohtuniku poolt talle istungitesaalis esitatud kriitilised küsimused.  Prokurör soovis, et kõrgema kohtu seisukohta kohtuniku taolise käitumise kohta.

Uus kohtunik ei võinud ju teada ülikoolilinna õigusemõistmise tava, kuid professionaalses mõttes täiesti kohatu oli prokuröri poolne protest ja bleemi tõstatamine. Kohtunikupoolne küsitlemine ongi kriminaalprotsessi elementaarne osa.

11 aastat tagasi Tartusse Vanemuise kõrvale ehitatud kohtu- ja prokuratuurihoone on justiitssüsteemi üks modernsemaid. Selle ehitamise ajal oli justiitsministriks Rask ise. Kuid et sealsed kohtunikud ja prokurörid puutuvad hoone ruumilahenduste tõttu teineteisega igapäevaselt tihedalt kokku ka tööväliselt, tekitab see sealse kohtupidamise üle nurinat.

Postimehele on varemgi korduvalt kurdetud, kuidas kohtunikud lükkavad Tartus kriminaalprotsessidel järjekindlalt tagasi kaitsjate taotlusi materjalide kohtutoimikule lisamiseks, kuid nõustuvad samas pea iga süüdistajapoolse taotlusega.

Väidetakse, et istungid on sageli prokuröride soolod ning prokuröride kohtunikepoolset küsitlemist Tartus üleliia sageli ei kohta. Erinevalt näiteks Tallinnast, kus see on levinud tava.

Tõenäoliselt on tõde kuskil vahepeal. Ent probleemi olemust tunnistavad kõik asjaosalised.