Tartu kõrgemas kunstikoolis peagi oma lõputööd kaitsma valmistuv Tiina Täll näeb Lepiku tänava maja trepikojas seinapragusid pahteldades välja nagu mölder – tolmust üleni valge.
Lepiku tänava maalingud rõõmustavad silma
2. juuni 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parandan siin auke seinas ja rekonstrueerin maalingu hävinenud osasid,» ütleb ta asjalikult.
Tiina Täll on Lepiku tänav 14 majas lõviosa oma tööpäevadest veetnud juba märtsist alates, avades üht mitte küll Pompei stiilis, aga siiski üpris suurejoonelist meistritööd.
See on rahvusromantismi sugemetega historitsistlik trafarettmaaling, mis tuli Supilinnas ilmsiks eelmise suve lõpul.
Majaelanik Martin Nurm märkas kõigepealt, et pärast seda, kui ühed töömehed olid käinud seinale krohviparandusi tegemas, paljastus vahekorrusel midagi, mis näis olevat maalitud ornament või muster.
Leiti õige inimene
Martin Nurm ise on kunstihariduse ja käsitöölise oskustega mees, kes aimas leiu väärtust juba ette ning asus otsima kedagi, kellele teave ajaloolise maalingu kohta võiks korda minna. Ning kohtus restauraator Kristiina Ribelusega.
Kristiina Ribelus on ajalooliste lae- ja seinamaalingute kohta käiva info leidmise ja süsteemi seadmisega tegelenud paar aastat. Eelmisel aastal valmis tal Karlova linnaosa seina- ja laemaalingute inventeerimise kaust, kus on kirjeldatud kahekümnest Karlova elamust leitud maalinguid. Koos säästva renoveerimise infokeskuse, Hea Maja poe, Tartu linna ja Supilinna seltsiga on nüüd samasugune töö käsil Supilinnas.
Niisiis leidis Lepiku 14 maja elanik Martin Nurm üles just õige inimese. Et Kristiina Ribelus on ka Tartu kõrgemas kunstikoolis õppejõud, siis sattus Lepiku 14 ajalooline leid maali ja maalingute restaureerimise ning konserveerimise eriala üliõpilase Tiina Tälli lõputööks.
Tiina Tälli lõputööl on tegelikult kaks osa. Üks kirjeldab Supilinna lae- ja seinamaalingute inventeerimistöid laiemalt ning teine jutustab üksikasjalikult Lepiku 14 majas avastatud seinamaalingu konserveerimis- ja restaureerimisloo.
Maalinguid on Supilinnas avastatud juba kümnest elamust. Enamasti on need trafareti abil loodud õrnad bordüürid, milles leidub kas historitsistlikke või art déco’likke mustreid. See aga, mis Lepiku 14 trepikoja seinte värvikihtide alt sel kevadel välja tuli, kattis terveid seinu.
Tiina Täll on kannatlikult ära teinud närvesööva töö. Maalingu avamiseks on tal tulnud kaks pealmist värvikihti skalpelliga eemaldada, vaid kohati värvieemaldussegudest ja muust keemiast abi otsides.
Kolme kuuga on maalingu alumine paneeliosa täies ulatuses avatud ning ülemises osas tehtud viimistluskihtide uuringuid – tervikpilt trepikoja eri aegade siseviimistlusest tuleb samuti kätte saada.
Tundmatu autor
Kes võiks olla Lepiku 14 maalingute autor, pole paraku teada.
Kristiina Ribeluse sõnul näitavad senised uuringud, et kohati on samu trafarette kasutatud nii Karlovas kui ka Supilinnas ning et maalingud olid 20. sajandi alguses ehitatud majades väga laialt levinud.
Põnev on teadmine, et 1911. aastal valminud Lepiku 14 maja on otsekui peegelpilt tema vastas olevast Lepiku 9 majast ning ka Lepiku 9 trepikojast on leitud sama mustriga maalinguid. Mõlemad hooned on projekteerinud Fromhold Kangro.
Lepiku 14 üks praegusi elanikke Martin Nurm ütles, et loomulikult on niisuguste mustritega trepikoda põnev leid, ning lisas, et ta loodab, et maja teisedki elanikud oskavad seda hinnata.
«Ma arvan, et me jääme nüüd ootama Tiina Tälli ettepanekuid ka selle kohta, missuguste põhimõtete järgi trepikoja viimistlus lõpuni viia,» sõnas ta. «Kust peaksime selleks raha leidma, on muidugi iseküsimus. Samas – kusagil on see raha kindlasti laokil, see tuleb vaid üles korjata.»
Supilinna maalingud
• Teavet Supilinna ajalooliste seina- ja laemaalingute kohta ootab interjöörimaalingute infobaasi looja Kristiina Ribelus meiliaadressil ribelus@gmail.com või telefonil 5344 8369.
• Teadaandmise järel külastab inimest restauraator, kes talletab maalingust säilinud info, pildistab ja joonistab selle üles.
• Restauraator jagab ka nõuandeid maalingu säilitamise ja restaureerimise kohta.
• Kogutud teabest koostatakse kaust, mille üks eksemplar läheb Supilinna seltsile, kus see on kõigile kättesaadav.
• Tulevikus sisestatakse kõik interjöörimaalingute andmed digitaalsesse infopanka.
• Maalingutest teadaandmine on vabatahtlik.