Linna äärealadel on seni Emajõe ületamise võimalused puudunud ning uue silla ehitamine on linna jaoks suure tähtsusega, leidis Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Lisaks sellele, et otsetee Tartu vangla juurest Annelinna suunas lühendab mitmete kilomeetrite võrra tuhandete tartlaste igapäevast autosõiduteekonda, väheneb liikluskoormus ja õhusaaste linnasüdames.
«Sillale ning Idaringtee äärde rajatav kergliiklustee peaks rõõmustama ka tervisesportlasi, sest Tartusse tekib juurde mitmekilomeetrine ohutut treenimist võimaldav lõik,» kinnitas Tamm pressiesindaja vahendusel.
Ehitatava silla kogupikkus on 400 meetrit, millest otse Emajõe kohale jääb 90-meetrise avaga lõik. Ülejäänud sillaosa rajatakse kahele poole jõge Ropka-Ihaste luha kohale.
Raudbetoonsild toetub kaheksale sambale ning kulgeb kaarjalt Tartu vangla taguselt alalt üle Emajõe Ihaste suunas. Sillal oleva sõidutee maksimaalne absoluutkõrgus on 44 meetrirt merepinnast, millega on silla all tagatud vaba laevatatav koridor. Keskmise veetaseme korral võimaldab see liikuda kuni 10,5 meetri kõrgustel laevadel.
Emajõe kohal on silla kogulaius 15,5 meetrit, kaks autosõidurada ning ühel pool neli meetrit lai kergliiklustee. Jõe kohale kahe keskmise kandesamba juurde on kavandatud kumerja kujuga vaateplatvormid.
Luhta ületavas osas elamute läheduses on sõidutee serva projekteeritud 1,4 meetri kõrgused betoonist müratõkendid ja elamutest mööduval lõigul ka pinnasest müratõkkevall, mis hakkab piirkonda kaitsma ka suurvee eest.
Silla ja kogu 2. ehitusala valmimistähtaeg on 2015. aasta aprillis.
Teetööd käivad mitu kuud juba ringtee 1. ehitusalal, mis algab Võru-Ringtee ristmikust (Postimaja liiklussõlm) ja kulgeb valdavalt mööda Ringtee tänavat kuni Turu tänava ääres asuvate vanglahooneteni. Sellel umbes 2,1 kilomeetri pikkusel ehitusalal ehitatakse välja Võru tänava eritasandiline liiklussõlm. 1. ehitusala peab valmima 2014. aasta jaanuaris.
Esimese ja teise ehitusala maksumus kokku on 45 miljonit eurot, mida 85 protsenti ulatuses rahastab Euroopa Liit.