Naistest maratoni võitnud 40-aastane saarlanna Annika Vaher rääkis pärast jooksu, kui mõnusasse seltskonda oli ta jooksma sattunud – jutustati ja tehti nalja, justkui oleks 42 kilomeetri jooksmine lapsemäng.
Seltskond tegi jooksu nauditavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
32. kilomeetril muutusid kuu aega tagasi Tallinna maratoni läbinud Vaheri jalad küll tuimaks, kuid see teda suurt ei pidurdanud. Lossi tänava tõusu võttis ta rahulikult ja nautis kõrval rattaga sõitnud tartlase Riho jutustusi ülikoolilinnast. «Olin justkui ekskursioonil,» naeris naine. Ajaga 3:12.22 oli ta üldkokkuvõttes 27.
Kohtla-Järvelt pärit 19-aastasele Dmitri Aristovile aga laupäeval vastast ei olnud. Kuus aastat jooksmisega tegelenud noormees läbis oma elu esimese maratoni ajaga 2:32.46.
Vastastel läks ta eest ära juba jooksu esimeses pooles ning lõpetas uhkes üksinduses kolm minutit enne järgmist meest, Raivo Allat, kelle aeg lõpuprotokollis 2:35.56.
Põnev rada
Alla ütles, et rada oli mõnusalt käänakuid täis, kuid konkurentsitult ja samas ka ettearvatult pälvis maratoniraja raskeima koha tiitli Lossi tänava tõus, mida lõpetajad vähemalt korra oma kommentaarides puudutasid.
Ajaga 2:37.34 kolmanda koha saanud Ivar Ivanov rääkis, et rada oli väga huvitav, sest asfaldile pakkusid vaheldust ka kruusalõigud. «Vahepeal oli tunne nagu krossijooksul,» selgitas ta, «igav ei hakanud.»
64. koha saanud profirattur Rene Mandri, kes läbis raja ajaga 3:26.34, arvas, et raskeid kohti oli üsna palju. Äsja haige olnud sportlase tempot tapsid eriti just kruusalõigud. «Jalad ei kandnud, olen sügisel vaid neli korda pooletunnise trenni teinud,» rääkis Mandri ning tunnistas, et Lossi tõusu võttis tema jalutades.
«Nii äge kogemus,» võttis teistmoodi sportliku päeva kokku Eesti parim naissõudja Kaisa Pajusalu, kes end ajaga 3:37.11 naistest kümnendaks ja üldkokkuvõttes 115. kohale jooksis. Rada nimetas ta mõnusalt ühtlase profiiliga teekonnaks. «Olen alati mõelnud, et peale sõudmiskarjääri lõppu hakkan maratone läbima,» rääkis ta.
Jooksjad ei puhka
Kui võiks arvata, et pärast suurt pingutust on jooksjatel lippamisisu täis, siis tegelikult see päris nii ei ole. Kui kanged jalad soojadesse dressidesse pakitud, liigub jooksjate mõte juba uutes suundades.
13. kohaga lõpetanud Sander Hannus tunnistas küll, et seekordne aeg, 2:58.45, pole päris see, mida ta lootis, aga et oktoobri lõpus plaanib ta Haanja Jala 100 rajal olla. Kas seal läbib ta maratonidistantsi või 100-kilomeetrise ultradistantsi, mees veel ei teadnud.
Harrastusjooksja Kalle Jaar-man, kes ka Tartu Postimehe veergudel on oma treeningutest põgusalt rääkinud, sõnas finišis reipalt, et järgmise aasta mais kavatseb ta joosta Edinburghi maratonil, mille rada on briti maratonide kiireim, ning 2014. aasta missiooniks on Sahara kõrbe 100 kilomeetri jooks.
Indrek Kelk nägi osalejana kitsaskohti
Linnamaratoni koos teiste osalejatega läbi jooksnud klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk sõnas rajalt tulles, et ta on küll väga väsinud, aga emotsioonid on laes.
Kelk nentis, et ettevalmistus jäi kesiseks, kuid selle kaalus üle fantastiline seltskond, kellega ta samasse rühma jooksma sattus. Tõeliselt sundima pidi ta end hakkama alles 38. kilomeetril.
Suured kiidusõnad lausus ta raja julgestajate aadressil, sest just need ligi 140 inimest tegid tema sõnul väga head tööd. Kokku oli personali kaasatud umbes 300, mis tundub osalejatega võrreldes ebaproportsionaalselt suur arv, kuid kõik olid siiski vajalikud.
Kelk tõi välja tõsiasja, et jooksumaratonil tekivad tempomeistrite (laupäeval oli neid rajal neli – toim) ümber suured grupid ning kui need toidupunktidesse jõudsid, siis jäi töötajatel siiski kätest puudu.
Ka tunnetas ta jooksjana seda, kui palju innustust saab raja ääres toimuvast melust ja ergutajatest.
«Kanali ääres joostes kuulsin enda ümber ainult nohisemist, aga kesklinnale lähemale jõudes kostis kõrvu suur melu ning see andis tohutult jõudu,» rääkis ta.
Maratonirajal on Kelgu sõnade järgi mitmed head ja vead: see on küll väga Tartu-pärane, kuid kindlasti on ka lõike, mille üle peab enne järgmist aastat mõtlema. Ta täpsustas, et eelkõige on need mõned kitsad kohad, kust suur rahvavool korraga läbi ei mahu.
Kuigi Eesti tippnimed tiheda graafiku tõttu üritusest kõrvale jäid, kinnitas Kelk, et vähemalt järgmisel sügisel jääb maraton samale ajale.
«Hilisemaks tõstmine tähendaks veelgi enam riski ilmaga ja varem ei jõua me seda korraldada, sest oleme hõivatud rattaüritusega,» selgitas ta.
Tartu linnamaratoni parimad
1. Dmitri Aristov 2:32.46
2. Raivo Alla 2:35.56
3. Ivar Ivanov 2:37.34
Naised
1. Annika Vaher 3:12.22
2. Merike Vanjuk 3:24.38
3. Kärt Kokk 3:28.09
Tartu sügisjooksu (10 km) parimad
1. Vjatšeslav Košelev 32.40
2. Eno Vahtra 33.00
3. Andi Noot 33.41
Naised
1. (üldarvestuses 28.) Johanna Toplaan 40.20
2. (47.) Kelli Floren 41.51
3. (72.) Kristi Rosenberg 43.22