Tartu Turusild sai kiirelt noorpaaride seas menukaks lukkude kui oma abielu sümboli kinnitamise kohaks. Nüüd on lukud läinud rooste ja nakatavad roostega ka sillapiiret, nii et linn palub tabad eemaldada.
Roostes lukud kaovad Turusillalt
25. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma kuulsin seda uudist, siis see tundus kole, sest inimestel on seoses sellega ikkagi tugevad emotsioonid,» rääkis 2007. aasta kevadel abiellunud Andres Salumets, kes koos abikaasa Anneliga oma pulmapäeval luku Turusilla külge kinnitas. «Samas, kui asjad on põhjendatud, siis ei oska ma ka midagi vastu öelda.»
Salumets tunnistas, et kui linnavalitsus laseb abiellunutel oma lukud ise silla küljest rahumeelselt ära võtta, ei näe ta selles halba, kuid kahtleb, kui palju lukud silda siiski kahjustada võivad.
Kuna luku võti sai pulmapäeval jõkke visatud, tuleb nüüd mõelda, kuidas oma abielu kestvust sümboliseeriv taba silla küljest tervena kätte saada.
Uus komme
Nii läinud aasta parimaks pulmavanemaks valitud Anti Einpaul kui tema ametikaaslane Samuel Golomb tõdevad, et pulmapäeval lukkude silla külge kinnitamine on nüüdisaegne traditsioon. Einpaul on seda kommet märganud nii eestlaste kui venelaste seas, Golombi sõnul on tava just Venemaalt pärit.
«Kõige põnevam komme see ei ole, on palju põnevamaid,» tõdes Golomb. «Kui ta (lukk – toim) tõesti kahjustab silda, siis tuleb ta ära võtta. Aga ma arvan, et rahvas mõtleb nüüd mingi uue asja välja.»
Golombi sõnul peaksid noorpaarid võõra vara külge lukke kinnitades siiski arvestama võimalusega, et igaveseks need sinna ei jää, sest näiteks silla omanikule ei pruugi selline komme sugugi meeldida.
Anti Einpaul meenutas, et Eesti ühes populaarseimas lukkude kinnitamise kohas Keila joa juures kippusid mõnda aega tagasi Eesti nimedega graveeritud lukud ära kaduma ja alles jäid vaid venepäraste nimedega lukud.
«Ma üldse ei imestaks, kui mõni tunneks ennast väga puudutatuna,» rääkis Einpaul, mõeldes nende paaride tunnetele, kelle üks abielu sümboleid tuleb nüüd Turusillalt eemaldada. «Iseasi, kas see avatud linnaruumis peabki nii olema tehtud.»
Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare rääkis, et lisaks silla välimuse rikkumisele segavad lukud Turusilla hooldamist – silla piirdevõre värvimisel tuleks ka lukud üle värvida. «Üks keskkonna risustamise vorm,» võttis Kaunissaare teema kokku.
Habras õnn
«Mul ei ole midagi noorte õnne vastu, aga kas on seda mõtet nii lihtsatest asjadest sõltuma panna – võetakse taba ära ja inimesel õnn kadunud kohe?» küsis Kaunissaare.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak rääkis, et kui lukkudest tulnud rooste tungib läbi sillapiirde värvi, peab linn tellima roostetõrje ja piirdevõre ülevärvimise. Nüüd tulebki seda teha koos muude sillahooldustöödega, mille projekteerija on ette näinud.
Lisaks tuleb pingutada silla vante, et säiliks Turusilla õige kalle ja kuju, ning üle vaadata ka tuulelipu laagrid, et massiivne hansakoge suurema tuulega tipust alla ei kukuks.
Kogu see töö läheb linnale maksma pool miljonit krooni, ehkki algselt arvestati 800 000 krooni kulutamisega. Tänu odavamale hinnale saab linn 50 000 krooni eest tellida ka Sõpruse silla olukorra kohta uue ekspertiisi.
Mis saab aga neist lukkudest, mida paarid ise sillalt ära ei võta?
Haagi kinnitusel eemaldavad sel juhul linna tellitud töömehed lukud ning mõnda aega on paaridel võimalik neile järele tulla. Kui aga lukkude kinnitamise vajadus osutub ikka väga suureks, võiks Haagi sõnul kaaluda spetsiaalselt selleks mõeldud koha loomist.