Prokuratuur uurib võimalikku suurkelmust Tartu Ülikoolis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulrika Hurt
Ulrika Hurt Foto: Kalev Saar

Tartu Ülikooli hinnangul on noored teadlased Ulrika Hurt ja Viljar Veebel kasutanud Euroopa Liidu programmist saadud raha valesti ning politseile tehti avaldus, et asja lähemalt uurida. Asjaosalised ise kinnitavad aga, et ülikool karmistas hiljuti asjaajamise korda ja nõuab nüüd lisaaruandlust ammu heaks kiidetud töödele.

Ülikool tegi augusti alguses politseile avalduse, et õiguskaitseorganid annaks hinnangu Hurda ja Veebeli tegevusele seoses e-õppe arendamiseks mõeldud BeSt programmi raha kasutamisega. Viljar Veebel on riigiteaduste instituudis rahvusvaheliste suhete lektor, Ulrika Hurt oli Tartu Ülikoolis Euroopa Õpingute magistriprogrammi projektijuht, kuid selle aasta algusest Tallinna Tehnikaülikooli projektijuht.

Lõuna ringkonnaprokuratuur alustas asjas menetlust 7. augustil karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust suures ulatuses.

«Selle paragrahvi alusel süüdi mõistetut võib karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega,» ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt.

Lunt sõnas, et menetlust alustati Tartu Ülikoolist saadetud materjalide põhjal, mida ülikool palus prokuratuuril läbi vaadata. Ta ei saanud aga uurimise huvides täpsustada, keda uurimine täpsemalt puudutab, samuti mitte seda, kas menetluses on kellelegi esitatud kahtlustus.

«Kuna rohkema informatsiooni avaldamine võib uurimist kahjustada, prokuratuur käesoleval hetkel menetluse sisu rohkem avada ei saa,» sõnas ta.

Uus audit

Juhtumi kommenteerimise Tartu Ülikooli poolelt delegeeris rektor Volli Kalm õppeprorektor Martin Hallikule. «Ülikool poleks teinud avaldust politseile, kui me oleks seisukohal, et pole midagi uurida,» kinnitas õppeprorektor Postimehele.

Tema sõnul ajendas ülikooli avaldust esitama ning täiendavat auditit alustama juulis valminud esimene audit e-õppe ainete videoloengute loomiseks mõeldud BeSt toetusskeemi raha kasutamise kohta.

Et juhtunust täit ülevaadet saada, andis rektor Volli Kalm augusti keskel Tartu Ülikooli audiitoritele korralduse uurida BeSt programmi raha kasutamist ning Veebeli ja Hurda osalust selles põhjalikumalt.

Kriminaalmenetluse tõttu ei saa ka ülikool juhtunut omalt poolt väga detailselt kommenteerida, märkis Hallik. Ta lisas vaid, et küsimus ei ole mitte väljamaksetes Hurda ja Veebeliga seotud firmale, mis oli kehtiva korra järgi lubatud, vaid sellele järgnenud tegevustes.

Vastavalt kahtlustele on programmi raha kasutatud viisil, kuidas seda teha ei tohi. Paberimajandus on mahukas ja seda peab põhjalikumalt uurima, tõdes Hallik.

Napib konkreetsust

Ulrika Hurt ütles, et raha kasutamisega ei saanud mingeid probleeme olla. «Nii ülikooli e-õppe keskus kui Archimedes kontrollisid alati toote üle enne, kui mingi raha välja maksti. Niimoodi see mehhanism käis.»

Hurt rõhutas, et tema oli projektis alati taotleja rollis ega vastutanud selle eest, kuidas raha kasutati.

Hurt tõdes, et ei saa praegu aru, milles rikkumist nähakse. «Minule teadaolevalt alles teist ja põhjalikku auditit koostatakse, nii et ma ei saa aru, kus see probleem praegu on,» ütles Hurt. Ta kinnitas, et prokuratuur pole temaga veel ühendust võtnud.

Riigiteaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ütles Postimehele, et ta on püüdnud ka ise ülikoolile igati abiks olla küsimusi tekitanud detailide täpsustamises. Selgust, milles etteheited konkreetselt seisnevad, pole aga siiani. Samuti pole välja toodud võimalikku tekkinud kahju.

«SA Archimedes ehk tööde rahastaja on võtnud tööd vastu, kõik on kontrollitud ja heaks kiidetud,» selgitas Veebel. Ta lisas, et ei tema ise ega auditis mainitud Ulrika Hurt ei ole olnud tööde vastuvõtmise, hindamise ega maksete osas mingigi otsustusõigusega.

«Loodud videoloengud on huvilistele tänaseni kättesaadavad UTTV kodulehel ja igaüks võib kontrollida, kas tooted reaalselt loodi.»

Tema sõnul on küsimus rohkem selles, et Tartu Ülikool otsustas hiljuti karmistada raha taotlemise reegleid. Millegipärast otsustati ka tagantjärgi nõuda täiendavat dokumentatsiooni kolm aastat tagasi tehtud ja vastu võetud tööde kohta.

Veebel täpsustas, et väidetavalt pettuseks kasutatud 109 000 eurot on tegelikult kogu videoloengute tootmiseks eraldatud summa.

Väidet, et ta sai suunata rahade ülekandmist endaga seotud äriühingule, peab Veebel absurdseks, kuivõrd tal ei olnud üheski aspektis pädevust otsustada tööde tellimist, hindamist, vastuvõtmist ja tasustamist.

«Ülikooli elukestva õppe keskuse konkursil osalemise tingimuseks oli valmis materjal,» rääkis Veebel, lisades, et ta konkureeris teiste firmadega võrdsetel alustel. Keskus kiitis heaks tema loengud ja eraldas toetuse juba olemasolevatele videoloengutele.

Arveldamisreeglid ja toetuse suuruse määrasid Tartu Ülikooli rahandusosakond ja Elukestva Õppe Keskus, mitte toetuse taotlejad.

Aastal 2008 käivitatud ning Euroopa sotsiaalfondist finantseeritava programmi BeSt eesmärk on tugevdada kõrgkoolides e-õppe võimalusi, et parandada kõrghariduse omandamist ka distantsilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles