Sõbrannade elu täidab külakohvik

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasepääl Russalka söögikohta pidav Ester Jantsikene (paremal) ja teda aitav Meri Kink ning kolmas sõbranna, pildi tegemise ajal parajasti puhanud Kaja Urm on oma 40 aastat koos üle elanud palju tõuse ja mõõnu. Köögis mitme naise vahel lahvatavad tülid klaarivad sõbrannad naljaga.
Kasepääl Russalka söögikohta pidav Ester Jantsikene (paremal) ja teda aitav Meri Kink ning kolmas sõbranna, pildi tegemise ajal parajasti puhanud Kaja Urm on oma 40 aastat koos üle elanud palju tõuse ja mõõnu. Köögis mitme naise vahel lahvatavad tülid klaarivad sõbrannad naljaga. Foto: Sille Annuk

Linnas ajab üks söögikoht teist taga, ent Peipsi ääres tuleb neid ikka tikutulega otsida. Peipsiääre vallas Kasepää külas on nüüd naaber­küla kala- ja sibularestoranil ning Alatskivi söögikohtadel väike konkurent.

Päris tühjale kohale Kasepää söögikoht Russalka ei tekkinud. Selle tartlasest perenaine Ester Jantsikene võttis juba 2005. aastal eraisikult vana kauplusehoone rendile ja hakkas seal poodi pidama.

«Kellele seal linnas neid minusuguseid alla 60-aastasi naisi ikka vaja on,» naeris Ester Jantsikene. Neli aastat tagasi hakkas masu poes tunda andma, eidekesed võtsid oma laste ja lastelaste pangalaenude koorma enda kanda.

Pikad päevad

Mullu pani kaupmees poe kinni ja hakkas teisele poolele söögikohta tegema. «Isa toetas ja viimased püksidki müüsin maha,» rääkis perenaine. Vaja oli ruume värskendada, ventilatsiooni ja kööki kuut kraanikaussi.

Alguses pidas ta 30 inimest mahutavat ja sisustuselt 1990. aastaid meenutavat Russalkat üksi. Suve hakul tuli perenaisel sõbrannad Meri Kink ja Kaja Urm appi kutsuda.

«Mul oli linnas nii rahulik elu, tegelesin vaimsete asjadega, aga Ester rääkis mu pehmeks,» itsitas Meri Kink, kes toimetab köögis. «Külakohvik pole äri, see on eluviis.»

Sõbrannad töötavad praegu palgata: kant on vaene, hindu ei taha nad lakke ajada, teenistus kulub vajaliku söögi- ja joogikraami, elektri ning rendi peale.

«Mis me istume kalli prae otsas, kui rahvast ei käi,» selgitas perenaine iga päev kella kaheksast hommikul üheksani õhtul lahti söögikoha põhimõtet.

Aga otsustage ise Russalka hindade üle: näiteks must mõru kohv 90 senti (koore ja suhkruga euro), vägev käntsakas sulatatud juustuga kaetud karbonaadi koos friikartulite ja salatiga 5, kala- või lihaseljanka 2 ning friikartulid viinerite, salati ja kastmega portsu suurusest olenevalt 2 või 3 eurot. Taimetoitlastele on lisanditega taimseid viinereid ja sojakotlette, ports maksab 5,5–6 eurot.

Naaberkülas Kolkjas kostitab kala- ja sibularestoran kell 12–20 külalisi näiteks kahe­eurose vanausuliste teega, sama kalli sibulasupi ning kolme­eurose uhhaa, kalaseljanka või kala-kapsasupiga. Restorani odavaim praad ehk hautatud kala maksab 7 ja kalleim, tsaari kalaroog 9 eurot.

Tööd jätkub

«Meil on käinud omajagu välismaalasi,» märkis Russalka perenaine. «Ühtegi portsu pole tagasi toodud, kõik on tänanud.»

Kolkjas Peipsimaa külastuskeskust pidava MTÜ Piiri Peal juht Aime Güsson on naaberküla söögikohaga kursis. «Meie giid viis sinna hiljuti rühma turiste ja jäi rahule: söök oli väga hea, koht puhas ja hinnad head,» ütles ta.

Ester Jantsikene tahab sügisel Kasepääl jälle poe avada ja hakata kohalikele vanadele toitu koju viima. Meri Kink küsis seepeale: «Kas usud, et me saame kolme aasta pärast veidi kusagil soojal maal puhata?» Vaevalt, tuli vastuseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles