Siiri Oviir: ACTA lõppvaatus

Siiri Oviir Foto: Peeter Langovits/Postimees

Juba mitu aastat tagatubades ette valmistatav rahvusvaheline leping tuli avalikuks 2008. aastal – see oli võltsimisvastane kaubandusleping ehk ACTA, nagu me nüüd temast räägime. ACTA ettevalmistamist alustasid USA ja Jaapan, hiljem liitusid sellega EL, Kanada, Šveits, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko, Maroko, Lõuna-Korea ja Singapur.

Lepingu väljatöötamisse ei kaasatud kõiki sellest huvitatuid, nendega isegi ei konsulteeritud. Küll aga olid ettevalmistustega kursis suurkorporatsioonid. Selline käitumisviis tekitas kõrvalejäänutes ohutunnet, ja paistab, et õigustatult.

Möödunud aasta lõpul jõudis leping Euroopa Parlamenti (EP).

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel de Gucht oli veendunud ACTA vastuvõtmise vajalikkuses. Kaitsvat ju leping Euroopa töökohti ja innovatsiooni, suurendavat majanduskasvu, võitleb kuritegevuse ja ohtlike võltsitud ravimite turulepääsu vastu. Eesmärgid on kiiduväärt, paraku leidsid komisjonid lepingu tehnilises vormistamises tõsiseid puudusi.

Vahetult enne jaanipäeva andsidki Euroopa Parlamendi viis komisjoni, kelle pädevusse teema kuulub, ACTA-le negatiivse hinnangu.

Põhjused, miks ACTA komisjonides sobimatuks tunnistati:
• seab autoriõiguse kõrgemale eraelu puutumatuse õigusest;
• annab võimudele piraatluse tõkestamise sildi all suured volitused interneti kontrollimiseks;
• loob eeldused kohtuliku järelevalveta jälitustegevuseks ning pelgalt kahtluse korral ka delikaatsete isikuandmete edastamiseks autoriõiguse omanikule;
• on ärisaladuste lekke oht, sest leping ei taga teabe konfidentsiaalsust;
• mitmed juriidiliselt tähtsad mõisted on avamata ja võimaldavad riikidel suvalist hetkehuvidest ajendatud tõlgendust;
• leping ei tõkesta võltsitud ravimite turulepääsu, pigem takistab odavate geneeriliste ravimite kättesaadavust;
• valmis salastatuses, mitmed lisad on seni salastatud ega olnud kättesaadavad, see omakorda seab kahtluse alla mitmed lepingu sätted ja annab vaidluse korral tulevikus neile ettearvamatu jõu.

Need olid põhilised vastuolud, millele toetusid oma arvamustes kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon, õiguskomisjon, arengukomisjon ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Juhtiv rahvusvahelise kaubanduse komisjon leidis ACTA olevat vastuolus ka põhiõiguste hartaga.

Peale ACTAga sisuliselt töötavate komisjonide edastasid kodanikuühendused petitsioonikomisjonile viis ACTAt kui ELile õiguslikult sobimatut lepingut tagasi lükkama kutsuvat avaldust, neist ühele oli lisatud 2,8 miljonit allkirja.

Enamiku parlamendisaadikute e-postkastid on ACTA oponentide pöördumistest lausa umbes. Näiteks ainuüksi esmaspäeval (25.6) laekus minu aadressile ligi sada kirja loogiliste põhjendustega, miks ei saa toetada ACTA sätteid. Tõsi, tõenäoliselt on ka oletuslikke väiteid, mida pole võimalik kontrollida, sest mitmed lepingu lisad on senini salastatud.

Vaevalt et Euroopa Nõukogu põllumajandus- ja kaubandusministrid olid möödunud aasta detsembrikuisel istungil ACTAt heaks kiites ja Euroopa Komisjoni seda allkirjastama volitades kõigest lepinguga kaasnevast teavitatud.

Aga nõusoleku nad andsid ja jäägu nende südametunnistusele nii paljude poliitikute, ekspertide ja vabaühenduste esindajate töö- ja ajakulu, samuti hoop ELi institutsioonide mainele. Olematuks see midagi ei tee, küll aga annab õppetunni edaspidiseks.

Enamiku parlamendisaadikute e-postkastid on ACTA oponentide pöördumistest lausa umbes.

Nüüdseks on nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlament pöördunud Euroopa Kohtu poole saamaks õiguslikku hinnangut ACTA kooskõla kohta põhiõiguste hartaga.

Kohtu otsust veel ei ole ning see võib võtta aega kuni kaks aastat, küll aga seisab Euroopa Parlamendil 3. juulil ees lepingu arutelu ja järgmisel päeval tõenäoliselt ka hääletus. Milliseks tulemus kujuneb, on raske öelda – arvan, et tasavägiseks. On nii pooldajaid kui ka vastaseid. Mina ja minu parlamendifraktsiooni saadikud, liberaalid, ei toeta lepingu vastuvõtmist esitatud kujul.

Kindel on vaid see, et Euroopa Parlamendi toetuseta leping ELis ei jõustu.