Arvamused

Andres Koppel, kõrghariduse ja teaduse asekantsler:

Arvestades, et lõpetasin omal ajal keskkooli medaliga ning pääsesin ülikooli eksamiteta, oli see minu jaoks esimene tõsine koolieksam. Ülesanded olid minu arvates lihtsad ja eksami ülesehitus huvitav. Eks paistab nüüd, kuidas õpetajad eksameid hindavad. Kirjalikud vastused ei ole ehk alati päris üheselt mõistetavad.

Üks raskemaid asju oli käsitsi kirjutamine. Pole enam harjunud lehekülgede kaupa teksti kirjutama.

Hille Voolaid, välishindamisosakonna asejuhataja:

Ei ütleks, et lihtne oli. Olen erialalt eesti filoloog ja 20 aastat koolis eesti keelt õpetanud, seega kirjavigadega ei tohiks ilmselt probleeme olla.

Kaheosaline eksamiformaat on selle poolest hea, et ta annab lapsele võimaluse püsida paremini eksami raamides. Hindajal on omakorda lihtsam hinnata funktsionaalset lugemisoskust.

Usun, et õpilastel oli lihtsam seda eksamit teha, sest nemad on ehk värskelt koolis erinevatel teemadel arutlenud. Ametniku viis see tavapärasest hoopis teise valdkonda, tuli end päris tublisti kokku võtta.

Ain Tõnisson, üldharidusosakonna asejuhataja:

Ei olnud lihtne midagi, samas ka mitte midagi ülejõu käivat. Ametnikud on harjunud veidi teistsuguste tekstide ja sealt olulise väljanoppimisega.

Eksam oli loogiline ja arusaadav, kuid kuna olen erialalt matemaatik, eks siis paistab, kuidas minu loogika ühtib hindajate loogikaga.

Arvutiga kirjutama harjunud inimesena oli üllatavalt harjumatu vormistada oma töö joonelisele paberile. Võib öelda, et see isegi häiris omal moel loovust.

Tööalaselt oli eksam muidugi väga vajalik, et näha, millega tegelevad igapäevaselt õpilased.