Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

PILDID «Eesmärk on juua!» Muinasjututegelasteks kehastunud tudengid paarutasid pubirallil

Jos Kristian Krevald, Rasmus Jaanimägi ja Andreas Parksepp riietusid pubiralliks keskaegseteks õukonnategelasteks.
Jos Kristian Krevald, Rasmus Jaanimägi ja Andreas Parksepp riietusid pubiralliks keskaegseteks õukonnategelasteks. Foto: Richard Särk

«See on vabastav tunne,» vastas tuntud multikategelaseks Shrekiks riietunud Mihkel Ottis teisipäeva õhtul küsimusele, mis tunne on sookollina mööda linna silgata. Just oli algamas Tartu tudengite kevadfestivali pubiralli, kus muinasjututegelasteks kehastunud võistlejad pidid aja peale linna baare ja pubisid «vallutama».

Pubiralli on üritus, kus kolmeliikmelised võistkonnad teevad kostümeeritult tiiru Tartu pubides ja baarides, lahendades igas peopaigas mõne lõbusa ülesande. Pole saladus, et kogu ettevõtmine hõlmab ka mõõdukat alkoholitarbimist, kuid nagu toonitas tudengipäevade meediajuht Maris Mikko, on võimalik rada läbida ka täiesti kainelt.

«Tegu on kontrollitud keskkonnaga – tudengid ei laaberda lihtsalt mööda linna. Pakume neile vajadusel vett. Ja kui näeme, et kellelgi on halb, saab ta puhata,» selgitas Mikko.

Tänavusel pubirallil osales ligi 135 noort. Kõik nad pidid end kostümeerima muinasjututegelasteks. Igal meeskonnal tuli läbida 12 peopaika. Võitjaks kuulutati kõige parema netoajaga võistkond.

Üliõpilased August Roosi ja Remi Kasenurm olid rallile tulnud piraatidena – ikka nendena Kariibi merelt. «Tavaliselt peetakse meid musketärideks,» muigas Roosi, kui ajakirjanik neid hoobilt mereröövliteks nimetas.

Kust tuli mõte just piraatideks kehastuda? «Läksime tegelikult odavuse peale välja. Alguses plaanisime Shreki tegelasteks riietuda, aga see oleks läinud maksma umbes 60 eurot. Praeguse variandi saime 12 euroga,» põhjendas Kasenurm.

Küsimusele, mis eesmärgiga noormehed üldse pubirallile tulid, vastasid nad justkui ühest suust, et tuldi seltskonda ja melu nautima. «Ma ei tea, kas see on viisakas öelda, aga eesmärk on ikka juua,» lisas üks neist.

Et järgmisel päeval võim Tartu linnas täielikult tudengitele üle antakse, ei kavatse poisid pubirallist taastumiseks pausi võtta. «Hommikul tuleb ilmselt mingid remondiõlled teha ja siis läheb edasi. Ei saa tuure maha lasta,» teatas Roosi elutargalt.

Punamütsikeseks kehastunud Liisa-Lotta Alakivi sõnul on tudengipäevad lihtsalt väga lõbusad, sest saab koos teiste tudengitega vabalt aega veeta. Tema naiskonnakaaslane Laura Nõmme kandis Lumivalgekese kostüümi, aga … «No tegelikult olen Viru Valgeke. Seostasime oma nimed alkohoolsete jookidega,» viitas ta kleidile kleebitud viinapudeli väljalõigetele.

«See on kõige huvitavam ja aktiivsem joomisega seotud üritus,» selgitas oma nägemust Rasmus Jaanimägi. Koos sõprade Jos Kristian Krevaldi ja Andreas Parksepaga oli tema riietunud keskaegseks õukonnategelaseks. «Sellised vanakooli õukonnagängsterid seitsme maa ja mere tagant: kunn, narr ja preester,» täpsustas Krevald. Kolmik tunnistas otsesõnu, et plaanib end pubirallil korralikult täis juua.

Kes on näinud «Muumioru lugusid», teab kindlasti hatifnatte – pikad, kõhnad ja kummituslikud olendid, kes meenutavad veidi pikki valgeid sokke. Just nendesarnaseks olid end kostümeerinud Jaanika Pallo, Ursula Armipaik ja Tuuli-Ann Tõnisson.

«Pubiralli on selline üritus, kuhu lähed ühe korra elus,» pakkus Armipaik. Pallo lisas, et tema osalemisotsus sündis alles esmaspäeval: «Ei olnud vaja kaua mõelda.»

Tudengipäevade meediajuhi Maris Mikko sõnul on pubiralli ülesanded pigem loovad ja füüsilised, kindlasti mitte pelgalt joomisele keskenduvad. Näiteks Lucky Loores pannakse maha üks väike riidelapp ning võistkond peab püsima selle peal, liikudes samal ajal edasi. See ülesanne sümboliseerib Aladdini lendava vaibaga lendamist.

Tartu tudengipäevade traditsioon ulatub 1960. aastatesse, kui grupp üliõpilasi otsustas igal sügisel korraldada üritusi ka teistele üliõpilastele. Idee sai alguse rahvusvahelisest tudengite päevast, mida tähistatakse 17. novembril.

Esimene sügisfestival peeti 1989. aastal 30. novembrist 2. detsembrini. Siis oli kavas 10 üritust ja osalejaid ligi 7000. Esimene kevadfestival peeti samal õppeaastal ning seal osales juba üle 10 000 inimese.

Kommentaarid
Tagasi üles