Tartu Folk põimib kohaliku pärimuse naaberrahvaste tavadega

Neljapäeva õhtul astusid Saksa kultuuri instituudis üles vaid Tartu kollektiivid. Sellest hoolimata tulid lisaks kohalikule pärimusele esitamisele ka näiteks udmurdi, ukraina ja ingerisoome rahvaviisid. Foto: Kristjan Teedema

Saksa kultuuri instituut rõkkas neljapäeva õhtul rahvaviisidest, seal toimus pärimusmuusikafestivali Tartu Folk 2024 eelkontsert. Nelja festivalipäeva jooksul astuvad Emajõelinnas üles Eesti ja meie lähinaabrite pärimusmuusikud. Muu hulgas luuakse pärimussild ka Norras asuva Euroopa kultuuripealinna Bodøga.

Tänavu üheksandat korda toimuvat festivali korraldab Tartus tegutsev Lõuna-Eesti folklooriklubi Maatasa.

Et kümmekond aastat tagasi polnud veel sellist üritust, mis keskenduks just nimelt seadmata pärimusele ning pakuks selle viljelejatele nii loomingulist väljundit kui ka tutvumisvõimalust, otsustas folklooriklubi selle traditsiooniga ise algust teha, rääkis festivali programmijuht Helin Pihlap.

Aastatega on eelmistel festivalidel osalenud eri rahvaste folklooriklubidest tekkinud omaette kogukond. «Nagu ootaks vanu sõpru külla,» ütles Pihlap õhinal enne eelkontserdi algust.

Sel korral on festivalil tähelepanu all kohapärimus – programmi on pikitud kõigi osalejate kodukandi lood ja legendid. Näiteks panid Maatasa pärimusmuusikud festivali tarbeks kokku muusikavideo, mis jutustab Tartu toomkiriku võtmekandjast. 

Festivalil astub üles üle 250 esineja Eestist, Lätist, Soomest ja Norrast, nende hulgas ka kollektiiv Euroopa kultuuripealinnast Bodøst.

Suhtlus norrakatega algas juba kevadel, mil Maatasa noored käisid külas sealsel pärimusmuusikakogukonnal BUL Bodø, et tutvuda kohaliku pärimuse, muusika ja tantsuga.

Nüüd saavad norrakad osa Lõuna-Eesti tavadest ja kultuurist. Reede hommikul harjutasid BUL Bodø pärimusmuusikud Waldorfgümnaasiumi saalis ennelõunaseks koolikontserdiks.

«Oleme kõik väga elevil, sest see on meie esimene esinemine Norrast kaugemal,» lausus BUL Bodø üks juhendaja Ingebjørg Vestrum. «Meil on hea meel, et saame Tartu noortele tutvustada killukest Norra pärimusest ja kultuurist.»

Kahe kultuuripealinna pärimusmuusika on Vestrumi sõnul korraga nii sarnane kui ka erinev. Näiteks leidub eestlastel ja norrakatel paar ühist rahvaviisi. Sellest hoolimata kõlavad need ühe või teise esituses täiesti isemoodi, märkis Vestrum.

Pärast reedeseid koolikontserte on norrakatel ja teistel väliskollektiividel aega Tartut avastada ning üksteisega lähemalt tuttavaks saada.

Laupäeva, festivali esimese päeva õhtul kell kuus algab Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses pärimuspidu, kus astuvad lisaks folkloorirühmadele üles ka rahvatantsijad. 

«Kontsert on väga kirju,» rääkis programmijuht Helin Pihlap. «Saab näha nii ehtsat pärimuskultuuri kui ka seda, kuidas pärimust tänapäeval tõlgendatakse ja edasi viiakse.»

Pärast peakontserti jätkub programm kultuurikeskuse kahel korrusel. Üleval õpetavad eri rahvaste folklooriklubid festivalikülastajatele oma tantse ja tavasid, allkorrusel esinevad Eesti pärimusmuusikud. Õhtu lõpeb etnodiskoga.

Pühapäeval kell 12 algab Eesti Rahva Muuseumis festivali lõppkontsert, mida võib jälgida ka Maatasa sotsiaalmeediast. Nädalavahetuse üritused on piletiga, täpsema kavaga saab tutvuda festivali kodulehel.