Aru: kas anname esimese Eesti lipu varsti soomlastele hoida?
Kultuurkapital ei teinud ka sel nädalal ERMi uue maja rahastamisotsust!

Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed võtavad Eesti Rahva Muuseumi hoidlast Veski tänaval välja 1884. aastast pärineva lipu, millest hiljem sai Eesti riigilipp. Lippu hoitakse erilises sarkofaagis. Foto aastast 2008.

FOTO: Sille Annuk

Kultuurkapitali nõukogu ei teinud ka sellenädalasel koosolekul valitsuse oodatud otsust, mil määral võtaks kulka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehituse rahastamise enda kanda.


«Nõukogu soovib saada kogu asjast selget pilti, mida praegu paraku ikka veel pole,» tõdeb kultuurkapitali nõukogu juhtiv kultuuriminister Rein Lang. «Eesmärgiks tuleb seada eelkõige kogu projekti mõistlik rahastamine. Selleni on minu hinnangul veel tükk maad.»

Samas ei taha Lang osaleda arutelus, kas muuseum tuleks ikka üldse ehitada sel kujul ja sellesse kohta. «Kui eesmärk on vaielda kolm põlve veel, kuhu ja milline, siis andke aga minna. Oma panust ma sellesse anda ei kavatse. Valitsus on otsustanud, et ERM ehitatakse Tartusse Raadile,» kinnitab ta.

Kui peaminister ja kultuuriminister on öelnud üsna kindlasõnaliselt, et muuseum Eesti riigi rahaga Raadil ja plaanitud kujul valmis ehitatakse, siis valitsusliidu teine osaline IRL annab ebamäärasemaid signaale. Ehitada ja Tartusse küll, aga kas just selle projekti alusel, kostab sealtpoolt kõhklusi. Valitsuskabinetis tõotab tulla veel päris keeruline arutelu.

Lumisel Raadil näitab vaadet tulevasele muuseumile suur silt parkla kõrval. Maanteelt ära keerava tänava nimi on juba Muuseumi tee.

«Minu meelest see koht ei ole kaugel,» kinnitab ERMi juht Krista Aru neile, kes väidavad, et inimesed ei hakka Raadil käima. «Võetakse seda kui muuseumihoonet, aga tegelikult on see ikkagi terve tegevuskeskkond. Selle koha eelis on, et siin on tõesti ruumi.»

Esimene lipp Soome hoiule?

Hoidlate pinna juures on arvestatud suurema vajadusega – et kui näiteks Põlva, Võru või Valga muuseumil on vaja osa asju paigutada kontrollitud kliimaga hoidlatesse, saavad nad ­ERMis selle pinna, selgitab Aru. Igaühele eraldi väikese hoidla ehitamine oleks kallim.

Samuti näeb ERM end tulevikus väiksemate muuseumide abistajana sellistes tegevustes, mille jaoks spetsialiste lihtsalt igale poole ei jagu – konserveerimine, säilitamine, digiteerimine.

Praegustes tingimustes muuseum jätkata ei saa, ütleb Aru. Ta toob näite, et esimene Eesti lipp, üks meie suuri sümboleid, seisab praegu ­ERMi hoones Veski tänaval, kus sellele on vaevaga leitud sobiva kliimaga koht. «Aga ma ei tea, kui kaua see seal saab olla. Kas anname selle varsti soomlastele hoida? Mina direktorina ei saa enam kaua vastutada, et see varandus siin seisab,» hoiatab Aru.

Praeguses projektis on ruutmeetreid 33 800. Paljude arvates on see liiga suur. Kui 1911. aastal ehk 101 aastat tagasi hakati Jaan Tõnissoni üleskutse peale esimest korda ERMi maja ehitamiseks inimestelt raha koguma ja 1915. aastal valmis esimene projekt suurusega kuni 20 000 ruutmeetrit, siis tollased eestvedajad arvasid, et see on ilmselt liiga väike ja raha tuleb juurde koguda, toob Aru paralleeli.

«Kas me praegu oleme tõesti vaesemad, kui olid eestlased 20. sajandi alguses?» küsib Krista Aru.

Ei ole klaasist maja

Paljud küsivad, kas selline klaasmaja ei ole pärast kallis ülal pidada. «Aga meil ei ole ju klaasi!» hüüatab Krista Aru. «Meil on raudbetoonehitis. See oli klaas ainult algses eskiisis. Eesti insenerid töötasid selle läbi ja panid arhitektidele karmid tingimused, millest esimene oli, et meie kliimas klaas ei sobi.»

Kas võib siis öelda, et algne projekt ikkagi ei kõlvanud? «Jah, eskiis oli arhitektuuriliselt tugev maamärk, aga muuseumiks see meie kliimas tõesti ei kõlvanud,» selgitab Aru.

Projekti kärpida saab tema sõnul alati, aga siis tuleb ka osa majja kavandatud funktsioone projektist välja võtta. «Öeldagu siis, et võtke mingi osa maha. Ma ei ütle, et seda ei ole võimalik teha, kuigi pikemas plaanis oleks lühinägelik. Aga ärgu keegi oodaku, et muuseum ise hakkab seda ettepanekut tegema,» märgib Aru.

Kommentaarid

Urmas Reinsalu
IRLi esimees


ERM tuleb Tartusse ehitada, siin ei ole kahtlust. Kindlasti peab valitsuses läbi arutama rahastusvõimalused, et muu loometegevus ja ­ERMi ehitus omavahel ei vastanduks. Kumbki ei tohi kannatada. Liigume edasi nii, nagu loogiline on. Tuvastame, millised on rahalised võimalused ja mis on alternatiivid. Tahaks näha ka laiemat ühiskondlikku arutelu.

Saan aru sümpaatiast, mis on praeguse projekti suhtes paljudel inimestel, kes on sellega seotud. Aga ei pea tingimata nii võtma, et kui mingi valiku pinnalt on pikka aega tööd tehtud, siis on see automaatne otsustus. Arvan, et otsus on seda kindlam, kui ta on tehtud alternatiivide läbiarutamise pinnalt.

Urmas Kruuse
Tartu linnapea


Kui küsimus on, et kas Tartus on ERMile praegu plaanitust paremat kohta, siis vastan, et ei ole. Praegune asukoht Raadil ongi kõige parem.

Raadi on olnud algusest peale esimene valik. Toomemäele planeeriti ERMi seetõttu, et siis oli veel võimalus, et lennujaam Raadil taasavatakse. Kui lennujaama avamine välistati, siis oli selge, et ERM tuleb Raadile, kus ta ka ­tegelikult juba tegutseb.

Need, kes asukohta Raadil kritiseerivad, pole vist kunagi Tartus käinud. See ei ole mingi ääreala. Kesklinnast ERMi tulevasse asukohta sõidab autoga kaheksa minutit ja jala käib 20 minutit. Kaua sõidab Tallinna kesklinnast näiteks Kumusse?

Tagasi üles