ERMile mõeldud majades elatakse aastaid tasuta

Pildil maja aadressil Liivi 5.

FOTO: Sille Annuk

Alates 1997. aastast on Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) seotud inimesed saanud elada Tartus Toomemäel kahes majas ilma üüri maksmata, mistõttu on riigil jäänud üürituluna saamata miljoneid kroone.


1993. aastal toimus esimene ERMi uue hoone projekti konkurss, mille võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand «Põhja Konn». Selle projekti teostamiseks eraldas valitsus 1996. aasta lõpul reservfondist kultuuriministeeriumile 4,2 miljonit krooni, mille eest osteti nii J. Liivi 3 ja J. Liivi 5 majad kui ka muu vajalik, et asuda Toomemäele ERMi ehitama.

Liivi 3 ja Liivi 5 majade elanikud kolisid välja, sest hooned pidanuks minema lammutamisele, kuid mõned kuud pärast eelmiste elanike lahkumist kolisid sinna sisse uued inimesed, kes on seal elanud tänini.

Majade praeguse haldaja Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse (ERMES) likvideerimise eest vastutava Kristjan Karise kinnitusel on majade 12 korterist kasutusel kümme ja seal elab kokku 22 inimest.

Ometi pole seal elavate inimestega sõlmitud ühtegi ametlikku üürilepingut. Karise kinnitusel tasuvad elanikud kommunaalteenuste eest.

Suuline leping

2006. aastal ERMi direktoriks saanud Krista Aru selgituste järgi kolisid ERMiga seotud inimesed korteritesse 1997. aastal mõni kuu pärast majade vabastamist, sest vahepeal olid hoonetesse tunginud asotsiaalid, kes lõhkusid ära näiteks ühe ahju.

Ka kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn ütles, et selline kolimine toimus hoonete turvalisuse seisukohast lähtudes, kuid ta väljendas üllatust, et elanikega pole sõlmitud ametlikke lepinguid.

Aru väitel tehti ERMi töötajatega toona suuline leping, et nad maksavad kommunaalkulud ja hoiavad majad korras. Aru sõnul jõudsid sellisele otsusele ühiselt nii ERM, Tartu linn kui ka kultuuriministeerium.

«Lubati inimestel sinna ajutiselt elama minna ja see ajutine lubadus on läinud 16 aasta pikkuseks,» nentis Aru. «Alguses anti ikka ajutise pinnana, mitte et minge ja elage.»

Aru sõnul on ametlike üürilepingute sõlmimist küll aegade jooksul arutatud, kuid alati on miski vahele tulnud ja allkirjade andmiseni pole jõutud.

Näiteks ERMi direktoriks saades tõstatas selle teema Arugi, kuid siis tuli info, et majad lähevad kohe müüki ja seega poleks mõtet üheks või kaheks kuuks lepinguid teha.

«Siis jäigi see jälle sinnapaika. Eks oleme seda siin palju arutanud ja mina oleks pidanud ilmselt tegema südame kõvemaks ning minema ja tõstma need inimesed välja või selle kuidagi teistmoodi lahendama,» nentis Aru.

Lang: kuulen esimest korda

Üürilepingu teema pole Pärna väitel esile kerkinud ka ministeeriumis, sest kuigi tema hinnangul ei saa tasuta elamist normaalseks tegevuseks pidada, pole ministeeriumil olnud põhjust seda küsimust tõstatada.

«Me tõstatame alati küsimusi, kui tekivad teatavad konfliktsed olukorrad, mis nõuavad ministeeriumi sekkumist, kuid sellises valguses pole neid küsimusi esitatud,» väitis Pärn. «Oleme jälginud seda, et ERMESel poleks mingisuguseid kulutusi, mis oleks seotud nende inimeste seal elamisega.»

Ükski inimene pole Aru kinnitusel tema direktoriks oleku ajal majadesse juurde kolinud.

«See pole ametlikult üldse elamispind. Nad on arvel majade, mitte korteritena ehk seal pole korteripinda, mida me välja üürime või rendime,» selgitas Aru.

Praegune kultuuriminister Rein Lang ütles, et temal pole selle kohta mingit ettekujutust, sest selliste küsimuste eest vastutab muuseum ja pole mõeldav, et valitsus annaks välja rendipindu. Lang lisas, et kuuleb sellisest tasuta elamisest esimest korda.

Kinnisvaraga tegeleva Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme ütles, et praegu saaks ühetoalise korteri eest Toomemäel küsida üüri umbes 200 eurot, iga järgneva toa eest aga umbes 50 eurot enam ehk viietoalise korteri eest 400 eurot kuus.

See tähendab, et kui võtta aluseks ainult aasta 2012 ja kõik 12 korterit kahes majas, jääb tänavu riigil omanikuna saamata umbes 44 400 eurot (ligi 700 000 krooni), kuid üürilised on selles majas tasuta elanud 1997. aastast ehk umbes 16 aastat.

Kogukahju hindamiseks ei saa 44 400 eurot lihtsalt 16ga korrutada, sest üürihinnad on läbi aastate muutunud.

Tamme sõnul oli üürituru madalpunkt 2010. aastal, kuid sellest ajast siiani on üürihinnad tõusnud umbes 40 protsenti. Üürituru kõrghooaeg oli jällegi aastail 1999–2000, sest siis olid üürihinnad võrreldes aastaga 2010 umbes 50 protsenti kõrgemad.

Majade ühe õigusjärgse omaniku Peeter Õsso tellitud arvutuste järgi jäi perioodil 1997–2005 üürina saamata umbes 2,76 miljonit krooni (176 000 eurot). Arco Vara Tartu piirkonna juhi Tarvo Tamme sõnul tundub Õsso tellitud ja 2006. aastal tehtud arvutus laias laastus õiglane.

Võttes arvesse Tamme hinnangut, pole võimatu, et alates 2006. aastast oli kahju igal aastal 32 000 euro (pool miljonit krooni) lähedal ehk selle aasta lõpuks kokku 224 000 eurot (3,5 miljonit krooni), mis annaks kogukahjuks umbes 403 000 eurot (6,3 miljonit krooni).

Aru hinnangul on pakutud summa liiga suur, sest majades olevad küttekehad pole heas seisukorras. «Kaldun sanitaarolukorda vaadates arvama, et see summa nii kõrge poleks. Aga mingi tulu oleks kindlasti olnud, seda ei julge eitada,» sõnas Aru.

Kuigi Liivi tänava majades elavad inimesed maksavad kommunaalteenuste eest, maksis ERMES kinnistute omanikuna kinni muidki kulusid. Näiteks pidi ERMES tasuma pisitööde, nagu kanalisatsiooni puhastamise eest ja muinsuskaitse ettekirjutusel laskma parandada tilkuvad vihmaveerennid.

Samuti tegutseb kinnistu korrashoiuga (niitmine, lumelükkamine jms) Ropka KVH, kellele ERMES maksab kuus 540 eurot (aastas 6480 eurot).

Lisaks Liivi tänava majadele on ERMESe bilansis veel ka Näituse 6 hoone. Seal ei ela Karise sõnul küll enam ühtegi inimest, kuid üks isik varem seal ruumi kasutas.

ERMES on aastate jooksul üritanud nii Liivi 3, Liivi 5 kui ka Näituse tänava kinnistutest lahti saada, kuid müügiüritused on nurjunud. Näiteks kuulutati 2009. aasta 15. septembril välja avalik kirjalik enampakkumine. Vara pakuti müügiks tervikvarana (viis kinnistut) alghinnaga 17,5 miljonit krooni, kuid ühtegi ostupakkumist ei laekunud.

Kaudsed kulud

Seejärel loodeti 2010. aastal müüa kinnistud ükshaaval ja muuta koostöös linnaga kinnistute sihtotstarvet, mis annaks müügile ehk hoogu. Seegi plaan ei õnnestunud.

ERMESe likvideerimisel lähevad hooned Pärna väitel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes otsustab, mida nendega edasi teha. Kui RKAS näiteks soovib, et majad vabastataks, on Aru kindel, et seda tehakse ja pered on valmis tasuta elamispinnast loobuma.

«ERMi omad kindlasti. Usun, et kahe teise perega on võimalik läbi rääkida, sest see, mis nemad on kingituseks saanud, on ju väga suur asi,» sõnas Aru.

Praegu elab Aru väitel majas kaks peret, kes pole ERMiga seotud: neist üks on pere, kes kohe alguses oli keeldunud majast lahkumast, teine aga on lahku elama kolinud pere.

Eesti Advokatuuri juhi Toomas Vaheri sõnul lähevad maja müümise korral üldjuhul eksisteerivad üürisuhted automaatselt uuele omanikule «kaasavarana» üle ja varasemad kokkulepped kehtivad üürniku ja uue omaniku suhtes edasi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles