Riigikohus tunnistas vangi voodi külge aheldamise ebaseaduslikuks

Riigikohus.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Tartu vanglas karistust kandev Aimar seljatas kohtus vangla, kui riigikohus leidis kolmapäeval avaldatud otsuses, et mehe ohjeldusmeetmena voodi külge kinni sidumine ei olnud seaduslik.

Vaidluse aluseks sai 2009. aasta 10. septembri vahejuhtum, kus Tartu vanglas tekkis kinnipeetaval Aimaril kambri läbiotsimise käigus konflikt vanglatöötajatega. Valvurid panid Aimaril esmalt käed raudu, seejärel aga fikseerisid ta rihmadega niinimetatud rahustusvoodisse, kus Aimar oli sunnitud kinniseotuna veetma järgnevad neli tundi.

Aimar esitas sama aasta detsembris Tartu halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus tema voodi külge aheldamisel. Tunamullu 27. aprillil otsustaski halduskohus Aimari kaebuse rahuldada. «Vangla esitatud tõenditest ei nähtu, millega oli põhjendatud fikseerimise kui ühe kõige rangema ja kõige intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivava julgeolekuabinõu kasutamine kaebuse esitaja suhtes ja seda nelja tunni jooksul. Puuduvad tõendid asjaolude kohtu, mis tõendaksid, et üleminek käeraudade kasutamiselt rangema ohjeldusmeetme ehk fikseerimise kasutamisele oleks olnud põhjendatud ja vajalik abinõu. Lisaks sellele, et puudub põhjendus fikseerimise kohaldamiseks, puudub põhjendus ka selle kohaldamise kestvuse suhtes,» märkis halduskohus.

Tartu vangla pöördus seejärel apellatsioonkaebusega Tartu ringkonnakohtusse. «Fikseerimine ei ole raskem ohjeldusmeede kui käeraudade kasutamine. Sealjuures võib agressiivsus olla ka verbaalne, seetõttu ei ole õige halduskohtu lähenemine, et fikseerituna ei saa isik olla agressiivne,» märkis vangla.

Tartu ringkonnakohus otsustaski mullu 3. mail anda õiguse vanglale.

Seejärel esitas Aimar kaebuse riigikohtusse ning saavutaski kolmapäeval avaldatud otsusega vangla üle lõpliku kohtuvõidu. Nimelt leidis riigikohus, et ringkonnakohtu lahend tuleb tühistada ja jõustada halduskohtu otsus. «Vangla koostatud aktis ega ka ringkonnakohtus ei ole tuvastatud ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada, et pärast käeraudade kohaldamist oleks kinnipeetav jätkanud füüsiliselt agressiivset käitumist. Ühtlasi ei nähtu aktist, et vangla oleks asjaolusid hinnates leidnud, et pärast käeraudade kohaldamist jätkus oht vangla ametnike elule ja tervisele ning vangla julgeolekule,» märkis riigikohus.

Kolleegium lisas, et vangla koostatud aktist ei nähtu, millistest kaalutlustest on lähtutud isiku jätkuvalt agressiivseks tunnistamisel ja sellest tulenevalt ohjeldusmeetme rakendamise jätkamise otsustamisel. Ühtlasi leidis riigikohus, et vanglas ohjeldusmeetmete rakenedamisel on menetluslikke puudusi.

Tagasi üles