Järelvaadatav ⟩ Poliitikas osalevad Tartu kultuuriinimesed arutasid eesti keele ja kultuuri tuleviku üle

Kristjan Teedema
, fotograaf
Copy

Neljapäeval algusega kell 18 annab sotsiaalteadlane professor Marju Lauristin Eesti loodusuurijate seltsi majas (Struve 2) ülevaate hiljuti korraldatud küsitluse «Mis ohustab eesti keele ja kultuuri tulevikku» tulemusest. Järgneb samateemaline arutelu, milles osalevad mitme erakonna esindajad. Tartu Postimees vahendab üritust otseülekandes.

Küsitlus «Mis ohustab eesti keele ja kultuuri tulevikku» sündis professor Lauristini algatusena. Selle ajendiks oli elav tagasiside Lauristini poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna viimatisel üldkogul peetud ja hiljem ka Postimehes avaldatud ettekandele, milles ta rääkis Lõuna-Eesti maaraamatukogude ja kultuurikeskuste kohale kerkinud kärpekirvega kaasas käivatest ohtudest.

Tegu ei ole teadusliku sotsioloogilise uuringuga, vaid eesti kultuuri jätkusuutlikkust pikas vaates – 50 aasta perspektiivis – puudutava arvamusküsitlusega. Küsitlus ei ole teaduslikus tähenduses esinduslik, sest valimit ei olnud. Küsimustiku täitsid inimesed, keda see huvitas. Siiski on vastanute hulk Lauristini hinnangul piisav, et näha üldpilti ja võrrelda erinevate vastajarühmade arusaamasid.

Küsitlus toimus internetis küsitluskeskkonnas SurveyMonkey ning levis peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel nii-öelda lumepallimeetodil. 22. jaanuarist 5. veebruarini vastas sellele üle 1850 inimese.

Küsimustiku sisu on seotud erinevate hoiakutega eesti keele ja kultuuri püsimise suhtes. Kas peaksime kartma, et 50 aasta pärast on eesti keele ja kultuuri elujõud kahanenud? Kui kindlana nähakse eestikeelse kirjanduse, ajakirjanduse ja sõnakunsti tulevikku kõnerobotite ajastul? Mida peaksime tegema ise ja mida ootama riigilt eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks? Kas kultuuri käekäik on üldse inimestele oluline kõigi teiste murede ja kriiside kõrval?

Neljapäevast üritust kokku kutsudes avaldas Lauristin soovi, et sellest kujuneks selgelt erakondadeülene ettevõtmine. Seepärast said kutse paljud Tartus riigikokku kandideerivad kunstiinimesed ja teadlased erakondlikust kuuluvusest sõltumata.

«Usume, et mida rohkem on erakondades ja riigikogus kuulda kultuuriinimeste ja teadlaste häält, seda parem on see Eesti tulevikule. Kuna arutelu kannab üle ka Tartu Postimees, on see märgiks, et heade mõtete linnas ei jagune kultuurirahvas erakondlikesse leeridesse, vaid tegutseb koos eestikeelse kultuuri tuleviku heaks. Seda isegi siis, kui igaüks võib tõlgendada kultuuri tähendust ja ohtusid eri nurga alt,» selgitas Lauristin.

Arutelu kavas on esmalt Lauristini ettekanne küsitluse tulemustest. Järgneb mõttevahetus, mida juhib Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru (SDE). Kaasa lüüa on lubanud kirjandusteadlane Aarne Merilai (Parempoolsed), kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman (Isamaa), näitleja ja luuletaja Merle Jääger (Isamaa), folklorist, õpetaja ja kirjanik Loone Ots (EKRE), muusik ja helilooja Indrek Kalda (EKRE), filosoof Margit Sutrop (Reformierakond), ajaloolane Pärtel Piirimäe (Eesti 200) ning õpetaja ja õpikute autor Toomas Jürgenstein (SDE).

Kohtumise lõpetab üldine arutelu, millest on teretulnud osa võtma kõik kohalviibijad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles