Poisid vahetasid päevaks arvuti lumesupi vastu

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samblarohelised ürbid ei aidanud pisikestel sõduritel küll lumel varjuda, kuid see-eest kaitsesid need väga hästi mängusõdurite enda riideid värvitabamuste eest.
Samblarohelised ürbid ei aidanud pisikestel sõduritel küll lumel varjuda, kuid see-eest kaitsesid need väga hästi mängusõdurite enda riideid värvitabamuste eest. Foto: Kristjan Teedema

Samblarohelistes ürpides poisid liikusid ettevaatlikult nagu pisikesed pingviinid üle lumise välja, kuni selja tagant kärgatanud käsklus «Jookske!» nad kiiremale sammule kehutas. Sarnasus pingviinidega ei kadunud.

Paar minutit relvatärinat ja kisa, pealtvaatajate hulgast naerusuine kommentaar «Taktikat neil nüüd küll ei ole», ning vallutus sai läbi. Kes võitis kiire lahingu ja mida üldse saavutada üritati, jäi segaseks, aga ühe alamõõdulise sõduri uhke väide «Ma sain näpu pihta!» kinnitas, et vähemalt mõni värvipall tabas sihtmärki.

Noorte Kotkaste rühmapealik Mikk Otsar, kes paintball’i ehk värvipalli mängijaid juhendas, rääkis, et nagu igas asjas, nii olid ka siin vanemad pisut osavamad ja nooremad tegid oskuste puudumise entusiasmiga tasa.

Mürgeldamist kogu päevaks

Seal, kus suvel on Tõrvandi võrkpalliväljak, oli laupäeval lumi kaetud erksate värvilaikude ja purunemata värvikuulikestega, mida noorkotkas Oliver Jõesaar soovitas uudishimulikel nagamannidel tasku mitte pista.

Katki minnes pidavat need tekitama riietele üsna raskesti eemaldatavaid plekke ning seega põhjustama kokkupõrkeid koduste pesupesijatega.

Mida emadel õhtul koju jõudnud järeltulijate märgade ja kohati ka värviste riiete kohta öelda oli, ei tea, aga noormehed olid Tartumaa esimese poistepäevaga küll ülimalt rahul.

Ühed kõige pisemad osalejad, Ülenurmest tulnud alla kümneaastased poisid jõudsid käigu pealt kiita hommikul nähtud relvi ja päästeautot ning tunnistada värvikuulimängu väga ägedaks, enne kui oli aeg minna täitma võistluse järgmist ülesannet, sõjaväetelki püstitama.

Poistepäeva teemaks oli tervis ning suunaks aktiivne tegevus, sest loengupidamisega

7–20-aastaseid meesisendeid kohale ei meelita. Korraldaja Kersti Leis ütles, et poistel lasti päev otsa rahmeldada ning võistluspunktides andsid korraldajad ka kasulikku infot, millest üht-teist ehk kõrva tahagi pandi.

Ja kui midagi meelde ei jäänudki, said poisid vähemalt meeldetuletuse, kui mõnus on arvuti taga istumise asemel kõiksuguseid kehalisi asju teha.

Päeva tegevus jagati kaheks. Hommiku poole käisid poistega rääkimas politseinikud, päästeametnikud ja maanteeamet ning pärast lõunat tuli kuue punktiga võistlus, kus meeskondadeks jagatud poistekamp pidi nii õhupüssist tulistama kui õppima õiget hambapesu.

Tuleb uuesti

Poistepäevalt ei puudunud ka naisterahvad, kuigi nende ülesandeks oli lõbutsemise asemel korraldamine. Näiteks neli Ülenurme pere- ja noortekeskuse neiut tulid abiks pisemaid juhendama ning naiskodukaitsjad keetsid lõunaks nii paksu seljanka, et lusikas seisis sees püsti.

Just viimased olidki need, kes tegid peakorraldajale ettepaneku, et järgmine poistepäev võiks olla juba palju suurem ja haarata sel korral osalenud kuue omavalitsuse asemel palju rohkemaid.

Sellega sai kiiresti vastuse ka küsimus, kas poistepäevast võiks saada traditsioon. «Tundub, et ei jää midagi muud üle,» muigas korraldaja Kersti Leis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles