AJALUGU ⟩ Miks professor Stromberg vajutas päästikule?

Professor Adalbert Stromberg on maetud Tartu Vana-Jaani surnuaiale kabeli lähistele Seidlitzite pärushauda, mille kivi on säilinud. Strombergi hauatähist pole alles. Foto: Kristjan Teedema

Sada aastat tagasi, 31. detsembril 1922 jõudis lõpule ühe andeka tartlase pikaleveninud tragöödia – professor Adalbert Stromberg lahkus õhtupoolikul üksi kodust ega tulnudki enam tagasi. Järgmisel päeval leiti ta Tähtvere metsast surnuna.

Eesti ajalugu ei tunne teist vaimulikku, kellel olnuks nii palju eesnimesid nagu Adalbert Strombergil. Ristimisel pandi talle nimeks Adalbert Eduard Eugen Maximilian Otto von Stromberg. Ta sündis 1880. aasta 22. juulil Kuramaal Kalvene mõisas kreisiülema peres. Tema esivanemad olid Virumaa Maydellid ja Vigala Uexküllid, piiskop Alberti õde, Jaroslav Tark, Vladimir Püha jt.

Pärast Riia gümnaasiumi astus Adalbert Stromberg Tartu ülikooli usuteaduskonda. Ta pälvis kuldse auhinnamedali ning oli hiljem korp! Estoonia auvilistlane. Stromberg jätkas õpinguid Berliini ülikoolis ning oli seejärel Tallinna toomkooli usuõpetuse õpetaja ja direktori kohusetäitja, peale selle veel Toomkoguduse abiõpetaja, kelleks ta ordineeriti 24. veebruaril 1908.