Kadri Leetmaa: Miks on tarvis linnas liiklusega eksperimenteerida?

Kadri Leetmaa Foto: Kristjan Teedema

Turvalist kooli ja kodu vahelist jalgsikäigu teed ei ole ammu enam olemas. Kust mujalt kui kõige olulisematelt tänavatelt tuleks selle ruumikonflikti lahendamist alustada.

Pole esimene kord, kui linnavalitsus suudab suve hakul tartlasi üllatada mõne linnaruumi eksperimendiga. Seekord püüti autovabaduse ideega jõuda südalinna jõe äärest edasi Tartu linnaliikluse tuiksoonele Riia tänavale. Eesmärk oli ajutise liikluskorraldusega läbi proovida, kuidas mahuvad samasse tänavaruumi eri kiirusega liiklejarühmad: jalakäijad, jalgrattad ja tõukerattad, autod ja bussid.

Veel eile oli ruumieksperiment kohe töösse minemas, täna tuleb sellest kirjutada juba mineviku vormis, sest arengukavades deklareeritud rattasõbralikkuse päriselt linnaruumi jõudmisest jäi sel korral puudu otsustusjulgusest ja linnaelanikega suhtlemise oskusest. Tartlastega ruumieksperimendi eesmärgist rääkimise asemel võttis maad hirm, millele oli lihtsam hagu juurde kütta, selmet avatult rääkida, mis rolli ruumieksperimendid linnaplaneerimises täidavad.