Toomas Jürgenstein: Tartu ei ole mustvalge vaimsusega linn

Toomas Jürgenstein Foto: Margus Ansu

Mõistetav on skeptiline seisukoht, et praegustes ebakindlates oludes pole selle Süku ehitamine Tartule jõukohane. Aga mingil juhul ei ole nimetatud teema taandatav fantaasiarikkaks kriitikaks konkreetsemalt Süku ja laiemalt kogu tänapäeva kultuuri pihta.

Lugesin Malle Pärna siirast ja selge hoiakuga artiklit «Miks peab kõik olema ühes suures keskuses?» (TPM 22.3) ja see tekitas soovi mitme seal esitatud seisukoha üle mõtiskleda. Tunnistan, et mina näen praegust Tartut ja selle vaimsust artiklis esitatud hinnangutele sageli vastupidisena. Eelkõige tajun Tartut erinevatest arvamustest ja ideedest tulvil vaimse linnana ehk siis heade mõtete linnana!

Alustan Tartu linnavoliniku Malle Pärna üsna artikli alguses toodud tõdemusest: «Aga meil on rumaluse kultus, mis seab andekusest ettepoole iseka andetuse ja tarkusest ettepoole ülbe võhikluse ja mille ustavad jüngrid kõigest hingest vihkavad tõde.»