:format(webp)/nginx/o/2022/01/02/14289942t1h284e.jpg)
2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru. Karude arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. «Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted,» teatas Eesti terioloogia seltsi esimees Oliver Kalda. «Just seetõttu peame mõistma suurkiskjate olulisust meie looduses ning tundma nende eluviise.»
Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust: käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja paraku vahel ka rüüstatud mesitarusid.
Karu aastal on kavas anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju leidub neid meie metsades ning miks nende arvukus kasvab.
«Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte,» kommenteeris Oliver Kalda. «Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiri seoses konfliktidega kui ka looduses toimuvaid protsesse. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama.»
Ühtlasi kutsub terioloogia seltsi esimees karu aastal karudega tutvumiseks osalema karuteemalistel vestlusõhtutel, matkadel ning külastama karuteemaliste maalide näitust. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ja fotokonkursil.
Aasta sündmuste kohta saab lugeda Looduskalendri aasta looma lehel ning Eesti terioloogia seltsi lehel.
Uues aasta esimeses Tartu Postimehes, mis ilmub 3. jaanuaril, saab lugeda kõikidest alanud aastal Eesti looduse tutvustamiseks välja valitud esindusolenditest.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)