Vaatamata korduvatele hoiatustele leidub ometi inimesi, kes usaldavad liigselt internetis kaupu müüvaid kelme ning saavad seetõttu petta.
Netikelmid leiavad üha uusi ohvreid
16. veebruar 2012, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseisse pöördus hiljuti neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju ulatub kokku peaaegu 600 euroni, vahendas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiva Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo sõnul ei olnud politseinikel nende kuritegude toimepanijat raske kindlaks teha. Kõik kannatanud osutasid samale inimesele, kellele nad on raha üle kandnud.
«Tegemist on 19-aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kuriteos kahtlustatavana üle,» lisas prokurör.
Korrakaitsjate kinnitusel püütakse viimasel ajal petuskeemi hästi läbi mõelda, kasutades näiteks võõraid identiteete ja pangakontosid. Selliste kuritegude avastamise on juba põhjalikum töö.
Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus.
«Kui kriminaalasjas on 43 kannatanut ja sama palju kuriteoepisoode ning kui kuriteod on toime pandud virtuaalkeskkonnas, nõuab uurimine palju ressurssi ja pühendumist,» selgitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg.
Ta lisas, et politseinikud tegid oma tööd hästi ning täna astusid kohtu ette kolm süüdistatavat, kellest kaks olid kohtueelse menetluse ajaks vahistatud.
Süüdistuse kohaselt avaldasid mehed ajavahemikul 2009. aastast kuni 2011. aasta veebruarini interneti vahendusel erinevates müügiportaalides fiktiivseid müügikuulutusi.
Potentsiaalsete ostjatega suheldi kas müügiportaalis või telefoni teel. Kui tehing lepiti ostjaga kokku, siis leiti inimene, kelle arvelduskontole kandis ostja raha üle. Ostetud kaup jäi aga ostjani toimetamata, kuna tegelikkuses seda ei eksisteerinud, kirjeldas Kilg.
Kohus tunnistas kolm meest, vanuses 21 - 25 eluaastat, süüdi kelmuses.
1989.aastal sündinud Denisile mõistis kohus 6 kuud reaalset vangistust ning 2 aastat ja 6 kuud vangistust sama pika katseajaga.
1990.aastal sündinud Kenanile mõistis kohus tingimisi aasta vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga.
1986.aastal sündinud Turalile mõistis kohus tingimisi 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga.
Kohus mõistis süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja kuritegudega tekitatud ja kohtueelse menetluse käigus hüvitamata varalise kahju katteks tsiviilhagi summas üle 5700 euro. Osa kahjudest on süüdistatavad juba hüvitanud.
Ehkki tooli peal istudes ostutehingut sooritada on kindlasti väga mugav, manitseb prokuratuur interneti teel kaupu ostes ettevaatlikkusele ning soovitab uurida põhjalikult müüja tausta näiteks erinevates foorumites.
Kuulutustesse tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult, kui:
* napib infot müüja kohta;
* müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha üle kanda, on erinevad;
* kaupa müüakse liiga odavalt.
Samuti peab arvestama, et müügikuulutuse juures olev pilt ja info ei pruugi olla vastavuses tegelikkusega.
Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. See on võimalik, kui ostu-müügi kokkuleppimisel vormistada selle kohta näiteks elektrooniline leping ning panna sellele digitaalallkiri.
See annab tehingu mõlemale poolele võimaluse veenduda, milline on tema partneri tegelik ees- ja perekonnanimi. Sel moel pole müüjal võimalik anonüümseks jääda ning kui müüja sellisest toimingust keeldub, oleks mõistlik tehingust loobuda.
Lisaks võimaldavad mõned portaalid deposiitarvet kasutada, st et raha kantakse esmalt üle deposiitarvele, mis kuulub portaalile. Alles siis, kui ostja kauba kätte saab, edastatakse deposiitarvel olev summa müüjale.