Peeter Olesk (25. XII 1953 - 25. XI 2021). FOTO: Margus Ansu

Täna hommikul suri 67-aastasena tartlane Peeter Olesk (25. XII 1953 - 25. XI 2021), kelle täiskasvanuelu möödus kirjandus- ja kultuuriloolasena ning poliitikategelase ja riigimehena.

«Lahkunud on hea nõu andja Peeter Olesk. Peeter oli alati olemas, kui oli vaja head nõu, olgu siis abivajajaks ülikooli rektor, kaitseväe juhataja, kapo peadirektor, minister, president või lihtsalt kaasvõitleja Eesti Üliõpilaste Seltsist,» teatas Oleski sõber Tiit Pruuli suhtlusmeedias.

Tallinnas 25. detsembril 1953 sündinud ja õppinud Olesk lõpetas 1972. aastal Tallinna 1. keskkooli ja 1977. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogina. Seejärel oli ta Tallinna 22. keskkoolis õpetaja ning 1978–1980 kirjastuse Eesti Raamat toimetaja.

Aastal 1980 sidus ta oma elu ja tegevuse Eesti kirjandusmuuseumiga, kus oli algul vanemteadur ning 1990–1993 direktor, aga ühtlasi Tartu ülikooliga. Tema teadmistest ja nõuannetest, mida ta esitas omapärasel, väga meeldejääval häälel, said osa eesti kirjanduse tudeerijad ning aastail 1991 ja 1992 ka rektor Jüri Kärner, sest Olesk oli tol ajal tema nõunik.

Järgnes tegevus riigimehena: 1993 ja 1994 rahvastikuminister ning 1994 ja 1995 kultuuri- ja haridusminister. Valitsuse liikme staatusest prii, juhtis ta viiel aastal direktorina TÜ raamatukogu ning oli alates aastast 1996 valitud Tartu linnavolikokku ja 1999–2003 riigikokku. Ta oli mitmete seltside ja organisatsioonide liige ja mõnes ka esimees.

Eesti teaduse biograafilises leksikonis, kust on pärit siinsed faktid, on märgitud sedagi, et 1992 nimetati ta San Bernardino linna (USA) aukodanikuks ning et 2001 pälvis ta Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Sellel sajandil peamiselt vabakutselise literaadina, aga samuti Eesti maaülikooli rektori Mait Klaasseni nõunikuna tegutsenud Peeter Olesk kasutas oma eruditsiooni teadustrükiste, aimeartiklite ja kirjanduskriitika kirjutamisel. Neid on kümneid, kümneid ja kümneid.

Tema kui publitsisti kaastööd olid oodatud õige mitmes väljaandes. Tartu Postimehes hakkas neid ilmuma järjepidevalt kord kuus veebruaris 2018. Viimane kirjapanek ilmus meie lehes 21. oktoobril. Selle käsikiri lõpeb tema tavapärases laadis signeeringuga «Peeter Olesk 18. X 2021 Tähtvere mõisas».

Artiklis teeb ta küll juttu logopeediast, foneetikast ja lingvistikast, kuid on selle ühendanud proosalise eluseigaga. Nimelt oli leheloo aluseks vajadus aidata insuldi tagajärjel aju kõnekeskuse kahjustuse saanud vana meest. Olesk koostas talle loendi säärastest silpidest ja sõnadest, mille väljaütlemist harjutades saaks hädaline pikapeale taas häälikuid õigesti moodustada. Haiguste ja haiglamotiive oli tema lehelugudes viimasel ajal sageli.

Peeter Olesk saadetakse viimsele teekonnale 4. detsembril kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.