Kaks Tartu vesinikutankla projekti jahivad sama raha, kuid on veel kolmas projekt

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Copy
Vesinikuteemal on veel piiranguid, nentis Alexela tegevjuht Aivo Adamson.
Vesinikuteemal on veel piiranguid, nentis Alexela tegevjuht Aivo Adamson. Foto: Dmitri Kotjuh

Hiljemalt detsembri lõpuks peaks olema käes vastus, kas keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusmeetme abil ehitab Tartu esimese vesinikutankla Alexela Jalaka tänavale, kus praegu on suur bussidele mõeldud gaasitankla, või hoopis Estiko Teguri tänavale.

Alexela taotleb rohevesiniku ühistranspordis kasutamise meetmest raha konsortsiumis Eesti Energiaga, mis praeguste taastuvenergia võimsuste juures suudaks toota 10 000 tonni vesinikku aastas, ja Go Busiga, mis hakkaks seda uudset kütust kasutama Tartu ühistranspordis kolme liinibussiga sõitmisel. Tartu linn on lubanud selle projekti heakskiitmisel vähemalt seitsmel aastal tellida vesinikubussidega avalikul liiniveol 240 000 kilomeetrit aastas ja maksta selle eest euro tavalise liinikilomeetri hinnaga võrreldes lisaks.

Samal ajal on Estiko esitanud projekti, mille kohaselt nad ise oleksid vesinikutootjad ja ka tankla rajajad. Estiko juhataja Ain Tammvere (pildil) ütles, et nad on plaaninud oma tehase Teguri tänava päikeseelektrijaamades toota elektrit ning elektrolüüsi teel vesinikku ja tankida samas piirkonnas. Transpordi poolelt on käed löödud Sebega. Sellele projektile on Tartu linn andnud oma toetuskirja, kuid sellega linna osalus piirdub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles