Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Suur galerii ⟩ Tartu linnamaratoni võitja: «Eks see võit ole ikka üllatus»

Täna joostud 10. Tartu linnamaratonil triumfeeris maratonidistantsil Bert Tippi ja parim naine oli kolmandat aastat järjest Kadiliis Kuiv. Poolmaratoni Eesti meistriteks tulid Kaur Kivistik ning Jekaterina Patjuk.

Maratonidistantsil jooksis liidrina üle 20 kilomeetri Rauno Laumets ning vahe teise ja kolmanda kohaga kasvas pea nelja minuti pikkuseks. Kui Laumets ootamatult katkestas, hakkas võistlus kuld- ja hõbemedali peale Bert Tippil ja Ülari Kaisil. Pea terve distantsi kahekesi jooksnud duost oli kiireim Bert Tippi, kelle finišiaeg oli 2:31.39. Teise koha sai Ülari Kais (+ 02.10) ning kolmandana lõpetas Allan Männi (+ 08.05).

«Nägin Raunot Kroonuaia silla juures, kus ta mulle juba kaasa elas. Sellest hetkest oli juba selge. Ülariga hakkas vahe tekkima kuskil siinsamas Raekoja lähedal. Eks see võit ole ikka üllatus,» rääkis jooksu kulgu võitja Tippi.

Naiste konkurentsis võitis 42 kilomeetri distantsi kolmandat aastat järjest Kadiliis Kuiv ajaga 2:50.54, talle järgnesid Jana Treier (+ 10.52) ja Lilian Jõesaar (+ 12.37).

«Teadsin, et tuleb teha oma jooksu ja plaan oli kolmas Tartu linnamaratoni võit kätte saada. Raskeid hetki oli küll palju, näiteks viimased kümme kilomeetrit,» rääkis Kuiv.

Poolmaratoni distantsil selgitati välja Eesti meistrid. Esimesed kümme kilomeetrit jooksis koos kolmene punt, kuhu kuulusid Kaur Kivistik, Leonid Latsepov ja Juri Kovaljov. Pärast kümnendat kilomeetrit läks Kivistik oma teed ning Eesti meister poolmaratonis finišeerus uhkes üksinduses ajaga 1:05.31. Hõbemedali sai Leonid Latsepov (+ 01.03) ning pronksmedali Juri Kovaljov (+ 01.12).

«Otsustasin, et kümme kilomeetrit jooksen sõbralikult koos pundiga ja siis lähen oma teed. Võit ei tulnud mulle üllatusena,» tõdes poolmaratoni Eesti meister Kivistik.

Naiste arvestuses oli kiireim naine poolmaratonil Jekaterina Patjuk, kes krooniti ka Eesti meistriks ajaga 1:15.50. Teisena lõpetas Kaisa Kukk (+ 02.14) ning kolmandana Pille Hinn (+ 03.15).

«Hea vahe tekkis Kaisa ees tänu meestele, kellega koos jooksin. Ei vaadanud üle õla ja tegin ära oma töö,» selgitas Patjuk.

Kõige osavõturohkema distantsi ehk kümne kilomeetri jooksu finišijoone ületas esimesena Olavi Allase ajaga 31:31 ning naistest Liina Luik ajaga 36:39.

Linnamaratoni põhidistantside vahel toimusid kesklinnas keset maratonimelu ka lastejooksud, millest võttis esialgsetel andmetel osa 1265 jooksusõpra. Sealhulgas lõpetas 450-meetrilise TILLUjooksu 869 eelkooliealist last ning 900 meetri pikkuse MINImaratoni läbis 396 kooliealist last.

10. Tartu linnamaratoni põhidistantsidele registreerus esialgsetel andmetel 2205 inimest (neist 411 maratonidistantsile, 827 poolmaratonile ja 967 inimest kümne kilomeetri distantsile). Kui juurde liita veel reedese Friday Night Runi 1006 ja lasteürituse 1265 osalejat, saab linnamaratoni ürituste osalejate koguarvuks 4476.

10. Tartu linnamaratoniga tõmmati joon alla Tartu maratoni kuubiku 2021. aasta hooajale.

Tartu linnamaratoni ajaloost

Tartu sügisjooksu ajalugu ulatub tagasi 1983. aastasse, mil Tartu linna tänavatel leidis esimest korda aset ülipopulaarseks osutunud jooksuvõistlus. Eestimaal kogus rahvasport suurt menu ning tänu 1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu rattaralli edule ja jooksusõprade suurele soovile sündiski Tartu sügisjooks, mis oli selle aja suurim korraldatav rahvajooks ning sai tänaste Eesti rahvajooksude eelkäijaks.

Tollal otsustati, et sügisjooksu rada peab olema poolmaratoni mõõtu, nii olid distantsid umbes 20 km. Alates eelmisel aastast, mil Tartu sügisjooksu traditsioon taastati, on distantsi pikkus 10 km. Sügisjooksu hakkas täiendama Tartu linnamaraton täispikkuses maratonidistantsiga – 42,2 km. Alates 2013. aastast lisandus kavva ka poolmaratoni distants.

Tegelikult ei ole Tartu sügisjooks vahepeal kuskile kadunud. 2000. aastast on see Tartu jooksumaraton, mille distants viidi Elva ja Otepää vahelisele alale, et hajutada aastaringset koormust mitme ürituse vahel.

Tähtsamad daatumid:

1983. aastal korraldati esimene Tartu sügisjooks 19,2 km pikkuse distantsiga.

1984. aastast alates on sügisjooksu kõrval ka lastejooksud.

1986. aastal lisati rajale poolkaar Annelinna tänavail. See pikendas rada täpselt 20 km-ni.

1987. aasta oli suurima osalejaarvuga Tartu sügisjooks (kokku pea 4500 osalejat kõikidel sügisjooksu distantsidel).

1990. aastal lisati distantside sekka ka 5 kilomeetri pikkune perejooks.

1992. aastast alustati 10 km distantsidega.

1995. aastal mõõdeti rada täpselt poolmaratoni pikkuseks (21,1 km).

1995. aastal muudeti finišipaigaks Tartu laululava.

1995. aastal toodi lasteüritused põhijooksule eelnevale päevale.

1999. aastal viidi sügisjooks metsarajale Elvasse.

2000. aastast nimetati sügisjooks ümber Tartu jooksumaratoniks, mis toimub kevaditi maikuus. Distants kulgeb Otepäält Elvasse (23 km).

2012. aastal taastatakse Tartu sügisjooks ja Tartu linnamaraton Tartu linnas.

2015. aastal kaotatakse Tartu sügisjooksu nimi ja kõik kolm põhidistantsi (42 km, 21 km, 10 km) on Tartu linnamaratoni nime all.

2017. aastal lisandus Tartu linnamaratoni programmi meelelahutuslik Friday Night Run.

2020. aastast on võimalik Tartu linnamaraton läbida ka virtuaalselt.

Tagasi üles
Back