Need ajad on ammu möödas, kui õppejõud luges ette, sest õpikuid ei olnud. «Me enam ammu ei loe, ikka rohkem õpetame,» ütleb professor Liina Lindström. «Väljend «loengut lugema» on senini alles, aga selle sisu on juba teine.»  
Need ajad on ammu möödas, kui õppejõud luges ette, sest õpikuid ei olnud. «Me enam ammu ei loe, ikka rohkem õpetame,» ütleb professor Liina Lindström. «Väljend «loengut lugema» on senini alles, aga selle sisu on juba teine.»  Foto: Sille Annuk

Kes on need, kes tulevad praegu Tartu ülikooli eesti keelt õppima? See ei ole alati nii ilmne, vastab tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström (48). «Õppima tulevad sageli need, kes tahavad saada õpetajaks või keeletoimetajaks,» selgitab ta. «Me ise otsime aga väga neid, kes tahavad keelt uurida. Inimesi, kel oleks huvi mõelda, mis keeles toimub ja mida keelega tehakse. Hästi palju tullakse õppima eesti keelt ka kui võõrkeelt. Näiteks vene koolidest, kus on juba eesti keelt õpitud.»

Tartu ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström pani oma inauguratsiooniloengu pealkirjaks «Mitu grammatikat on keeles». Vastuse jättis võlgu.

Kommentaarid
Copy