Kui Aruküla teed mööda Tartust Jõgeva poole liikuda, jääb teeserva pealtnäha tavaline heina kasvanud krunt. Ei ole ühtki viita, mis vihjaks, et sealsamas niidu all on peidus hektari jagu haruldasi koopaid. 1959. aastal loodi sinna riiklik kaitseala, et säilitada fossiilsete rüükalade leiukohta ning kaitsta nahkhiirte elupaika. Praegu ähvardab koopaid aga oht kokku variseda ja igaveseks ajaloohõlma vajuda.

Tellijale Tellijale

2017. aastast kuulub maatükk Tartu linnale, seejuures sai linn krundiga kaasa ülesande tagada, et kõrvalised isikud alale ei pääseks. Nii paigaldatigi möödunud aastal heinamaa ümber roheline tara.

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Maris Paju, kes käis Aruküla koobastes viimati paarkümmend aastat tagasi, nentis, et koobaste seis on üsna lootusetu ning midagi ette võtta ei saa. See tähendab, et tegu on hääbuva objektiga. Selliseid kaitstavaid loodusmälestusmärke on Tartu linnas 19, millest 17 on eakad puud ning ülejäänud kaks Kalmistu paljand ja Aruküla koopad.