Väike sportija vajab suuri kulutusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Künnapuu läks lasteaia lõpus trenni oma praeguse tantsupartneri Hermine Aintsi kutsel. Kergest tervisespordist kujunes lastele üsna kiiresti tõsine võistlussport. Läinud nädalavahetusel osales tantsupaar oma esimestel Eesti meistrivõistlustel võistlustantsus uues, juunioride I vanuseklassis.
Sander Künnapuu läks lasteaia lõpus trenni oma praeguse tantsupartneri Hermine Aintsi kutsel. Kergest tervisespordist kujunes lastele üsna kiiresti tõsine võistlussport. Läinud nädalavahetusel osales tantsupaar oma esimestel Eesti meistrivõistlustel võistlustantsus uues, juunioride I vanuseklassis. Foto: Andres Haabu

Kivikesed võimlemistrikoole 200 eurot, võistlusuisud 300 eurot, noorte tenniseturniir välismaal 1000 eurot, esimene sporthobune 10 000 eurot. Mida tublim on võsuke spordiväljakul, seda suuremaid summasid tema trenn vanema rahakotist nõuab.

Olenevalt spordialast võib lapse aastane trennieelarve ulatuda tuhandest eurost kümne tuhande euroni välja. Mitmed vanemad tunnistasid, et mudilast trenni viies tahtsid nad esialgu lihtsalt, et laps saaks liikuda, mõtlemata, kui kulukaks võib sport kujuneda, kui laps hakkab valitud alal ka tõsisemalt võistlustel käima.

«Kui Sander lasteaias tantsima läks, ei kujutanud ma ette, et see sportimine nii kiiresti nii suureks kasvab,» nentis 11-aastase võistlustantsija Sander Künnapuu ema Ene Raid. «Mõtlesin, et las proovib, aga temas lõi juba esimestel võistlustel välja tõeline sportlashing.»

Kui palju poja võistlustantsule aastas raha kulub, pole ema kokku liitnud. Ta toob aga näiteid üksikutest kulutustest  selleks hooajaks: võistlusriided 500 eurot, kingad 80 eurot, eratunnid 80 eurot kuus, võistluste osavõtumaksud umbes 20 eurot kuus. Peale tantsimise käib poeg veel jalgpallitrennis.  

Sihid ja kulud

Nelja lapse ema Heidy Andersson, kelle vanim tütar on tegelenud võistlustantsuga ning kaks keskmist tütart – Nanette Christine (9) ja Naomi Charlotte (11) – iluuisutavad, lisas, et kulutused sõltuvad lapse eesmärkidest spordist.

«Nii kaua kui sport on lapsele lihtsalt hobi, on väljaminekud väga mõistlikud. Nii pea, kui lapsel tekivad spordis suuremad sihid, kasvavad ka kulutused,» ütles Andersson.

Ta tõi näiteks, et lihtsalt harrastaja tasemel noor iluuisutaja saab kuus hakkama 40–60 euroga. Nende peres on aga kulutused mitu korda suuremad, sest mõlemad piigad käivad võistlustel, laagrites ja võtavad lisaks Tartus treenimisele tunde Tallinnas Tiiu Valgemäe juures.

Tüdrukud on saanud ka preemiaid ja stipendiume, millest on ema sõnul väga palju abi olnud, kuid kõigist kulutustest katavad need siiski väikse osa. «Pere toetus peab väga suur olema, sest nii väiksed lapsed veel sponsoritele huvi ei paku,» lausus ta.

Võistlustants ja iluuisutamine on aga võrreldes tennise või ratsutamisega siiski veel üsna soodsad alad. Tennisetreener Andres Kuhi ütles, et kui laps tahab tõsisemalt tennisega tegeleda, eeldab see 10-aastasest peale võistlustel käimist esialgu kogemuste, vanemana juba punktide kogumiseks.

Kuhi tõi näite, et 12-aastane tennisemängija teeb aastas tavaliselt kaheksa võistlusreisi ning üks reis maksab keskmiselt tuhat eurot. Seega ainuüksi võistlustele kulub aastas 8000 eurot, lisaks  tennisetrennid ja väljaku rentimine.

Tund aega tenniseväljaku kasutamist maksab 15–20 eurot ning kui laps teeb päevas 2-3 tundi trenni, kulub tema peale juba ühe päevaga raha rohkem kui mõnel meeskonnaspordialal terve kuuga.

«Tennise teeb kalliks selle ala individuaalsus. Seal ei jagune kulud meeskonna peale, vaid sa pead katma väljaku rendi, trennide ja võistlusreiside kulud individuaalselt,» selgitas Andres Kuhi.

Kallid sporthobused

Ka ratsutamine on ala, kus naljatades võib öelda, et lapsevanemal peab üks järelhaagis olema hobuse ja teine raha vedamiseks.

Ratsutamise põhitõed saab selgeks ratsakoolis veel hobust rentides, kuid kui laps hakkab võistlustel käima, eeldab see takistussõitja ja treener Urmas Raagi selgitusel oma hobuse ostmist.

«Sporthobused, millega laps alguses sõita saab, ei maksa sugugi vähe – 10 000 eurot hobuse peale on väga hästi saadud,» rääkis ta.

Auto hinda maksva hobuse eest hoolitsemine omakorda tähendab igas kuus umbes 300-eurost väljaminekut.

Neile kuludele lisanduvad varustus, treeneritasud ning transpordi- ja hobuse hoidmise kulud võistluste ajal.    

«Raha kulub kõvasti, aga kui laps väga tahab ja perel on võimalik, siis vanemad pingutavad püksirihma ning ostavad lapsele hobuse ja teevad neid kulutusi,» nentis Urmas Raag.

Laste- ja noortespordis pole mingit garantiid, et suured investeeringud end kord ära tasuvad. «Garantiid tõesti pole, aga mind motiveerivad laste säravad silmad. Oleks nii, et nad ei viitsiks eriti, aga nad meeletult tahavad. Nooremal tüdrukul on kindel siht tippu jõuda ja me toetame teda,» rääkis kahe noore iluuisutaja ema Heidy Andersson.

Küll aga otsustas ta, et noorimat, praegu kolmeaastast tütart ta iluuisutamistrenni ei vii. «Kahest iluuisutajast peres piisab. Las pisem proovib mõnda muud ala. Juba rahaliselt pole võimalik toetada kõigi laste tippu pürgimist iluuisutamises,» ütles Andersson.

Säravad silmad

Võistlustantsija Hermine Aintsi ema Liis Reemann-Aints nentis samuti, et sporti tegeva lapse säravate silmade vastu ei saa. «Kuidas ma ütlen talle, et tule trennist ära, kui tal silmad säravad? No ei ütle,» küsis ja vastas ema.

Nende peres on kolm last ning neljas tulekul. «See tähendab, et üks laps võib võistlustantsuga tegeleda, aga teised peavad siis malet mängima,» naljatas Reemann-Aints, lisades tõsiselt, et ei kujutaks hästi ette, kui pere teisedki lapsed tahaksid vibulaskmise või muusikakooli asemel samuti tantsida. «Siis ei saaks ei suvekodu ehitada ega midagi. Kogu raha lähekski laste sportimise alla,» lisas ta.  

Peale rahakulu tähendab tubli spordilaps võistlustantsija Sander Künnapuu ema Ene Raidi sõnul ka vaimselt suurt koormust vanematele.

«Käid võistlusreisidel kaasas, teed massaaži, püüad teda ülekoormusest ja vigastustest hoida. Ei ole nii, et paned trennisaali ukse kinni ja kõik,» rääkis Ene Raid, kui pakkis asju, et järgmise päeva hommikul kell viis pojaga tantsuvõistlustele sõita.  

«Laste võistlussport on koormav rahakotile ja vaimselt pingutav,» nentis ta. «Aga iga vanem tahab ju oma lapsele vaid parimat.»

Kas teate?

Iluvõimlemine
• 12-aastane tüdruk treenib viis korda nädalas.
• Kulud: rühma- ja individuaaltrennid, füsioteraapia, võistlusreisid, võimlemistrikood (200–300 eurot individuaalkava trikoo, 180 eurot rühmakava trikoo), võimlemisvarustus (pall 80–100 eurot, kurikad 90 eurot, rõngas 20–30 eurot).
• Aastas kulub umbes 3000 eurot.
Ujumine
• 15-aastane poiss treenib viis korda nädalas.
• Kulud: trennid, laagrid nii Eestis kui välismaal, võistlused, spetsiaalsed ujumispüksid.
• Aastas kulub umbes 1200 eurot.
Iluuisutamine
• 12-aastane tüdruk treenib kuus korda nädalas.
• Kulud: trennid, laagrid, uisud (200–300 eurot), kaks kleiti (üks umbkaudu 300 eurot), võistlusreisid, võistlustel osalemise tasud.
• Aastas kulub umbes 5000 eurot
Võistlustants
• 12-aastane tüdruk treenib viis korda nädalas.
• Kulud: rühma- ja eratrennid, võistluskleidid (100–150 eurot), kingad (40–60 eurot uus paar, 20–30 eurot kasutatud, aastas kulub 5–6 paari kingi), võistlustel osalemise tasud (u 10 eurot võistlus), reisikulud võistlustele, treeninglaagrid.
• Aastas kulub umbes 2000 eurot.
Jalgpall
• 11-aastane poiss treenib kolm korda nädalas.
• Kulud: kuutasu (22 eurot), sisedress (36 eurot), välisdress (60 eurot), sisejalanõud (25 eurot), välisjalanõud (25 eurot), võistlused (10 x 10 eurot), laagrid (u 25 eurot).
• Aastas kulub umbes 530 eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles