Jari Pärgma: Sama isa, erinev ema – eesti keele poolõde

Jari Pärgma Foto: Johan Huimerind

Eesti viipekeel elas üle kahesaja aasta eesti keele kõrval, enne kui tunnustamist leidis. Elas metsikult, seda ei võetud kui keelt, vaid peeti pigem ahvide keeleks, karateliigutuste tegemiseks või sääsega võitlemiseks.

Kristjan Jaak Peterson läks jala Riiast Tartusse, kuna tema missioon oli hoida eesti keelt. Täna tähistame emakeelepäeva, mis on põhiliselt pühendatud eesti keelele, kuid meie ümber on ka teisi emakeeli, sealhulgas eesti viipekeel. Teekond emakeelepäeva seadusliku tunnustamiseni ei olnud lihtne ja sama lugu oli ka eesti viipekeelega.

Eesti viipekeel ei tekkinud 1. märtsil 2007. aastal, kuid just siis tunnustati seda seaduse tasandil eesti keelega võrdsena. Enne seda elas eesti viipekeel juba üle kahesaja aasta eesti keele kõrval. Elas metsikult, seda ei võetud kui keelt, vaid peeti pigem ahvide keeleks, karateliigutuste tegemiseks või sääsega võitlemiseks. Tänu ameerika keeleteadlasele William Stokoele, kes uuris ameerika viipekeele grammatikat ja muutis keeleteaduse maastikku, algas kogu maailmas riikide viipekeelte tähelend.