Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Galerii ja video ⟩ Rulasõitjad ehitasid kola täis laoruumi ümber skate-halliks

Aardla skate-hall, kus varem kohtusid ja sõitsid rulatajad ning BMXi ja tõukerattahuvilised, sulges 2019. aasta lõpus uksed. Nüüd on ennast sisse seatud uues hallis, mis asub Estikole kuuluvas hoones aadressil Tähe 4.

Rulasid jagub Tähe skate-hallis igale maitsele, kokku on nimekirjas üle saja sõitja. FOTO: Kristjan Teedema

Skate-halli eestvedaja Raul Urberg ja mitu teist entusiasti kulutasid ehitamisele kogu oma vaba aja ning ehkki ruum pole piisavalt suur, on see lahendanud suure probleemi eeskätt rulatajatele.

Unetud ööd kola täis laoruumis

Kui rulataja Raul Urberg 2019. aasta sügisel pärast paari aastat Austraalias viibimist Eestisse naasis, kuulis ta Aardla skate-halli sulgemisest ning hakkas lahendusi otsima. Emalt sai Urberg teada, et Estikol on Tähe tänaval üks vaba ruum ning asukoht tundus sobiv. Tartu linn oli valmis rulatajaid rendi maksmisega toetama, kuid kõigi rajaelementide ja kallakute ehitamine jäi sõitjate endi hooleks.

«Saatsin tehastele kirju, kas nad oleksid nõus meid materjaliga toetama, kuid vastuseid alguses ei tulnud. Olin juba peaaegu loobunud, kuid siis ärkasid mitmed ettevõtjad üles ning saime neilt kõik vajaliku,» selgitas Urberg. Kes andis prussid, kes muu ehitusmaterjali, kolmas hoopis värvid. Kui Urberg võtmed kätte sai, kutsus ta appi mõned sõbrad ja järgmised nädalad läks kogu nende vaba aeg uue rulahalli ehitamisele. «Korralikku valgustust polnud, ainult rohelised seinad ja igal pool kola. Saime õnneks linnalt diislipuhuri, millega ruum soe hoida,» rääkis ta.

​Üks neist, kes appi tõttas, oli Jõgeva juurtega Andres Allas, kes on rulaga sõitnud üle 15 aasta. Tema sõnul oli Tartusse rulahalli hädasti vaja, sest väliparkides saab normaalsetes tingimustes sõita vaid kolmel kuul aastas. «Lähim võimalus sisetingimustes sõita on Vastseliina või Valga, aga iga nädal seda teekonda ju ette ei võta,» tõdes Allas. Ehitusele kulus rohkem kui pool tuhat tundi. «Alguses oli see ikka suhteliselt prügimägi, lihtsalt üks vana laohoone,» meenutas ta. Rulahalli rajamisest kujunes välja teine täiskohaga töö. «Napsasime aega sealt, kust sai. Nüüd on hea meel näha seal Tartu vanu sõitjaid, kes nukke viskavad ja ettevõtmisest rõõmu tunnevad,» lisas Allas.

Aardla skate-halliga uut ruumi võrrelda ei saa, sest see on väiksem ning tõuke- ja trikiratturid on pidanud ukse taha jääma. Korraga mahub harjutama alla kümne sõitja, nii et isegi kõik rulatajad ei saa löögile. Harjutama saab minna kas ühekordse piletiga, mis maksab neli eurot, või 32-eurose kuupiletiga, sel juhul tunde keegi ei loe. Halli nimekirjas on üle 100 sõitja, mistõttu on Allas ja Urberg veendunud, et Tartu vajab üht korralikku ja suurt skate-halli.

Rulasõidu kogukond hoiab väga ühte ning skate-hallist võib leida sõbrad kogu eluks. FOTO: Kristjan Teedema

Väiksesse ruumi kõik sõitma ei mahu

«Tähe park on väike plaaster suurele haavale, Aardla park oli suur plaaster. Siiani puudub sisepark, mis jõuaks kõik huvilised ära teenindada,» sõnas Urberg. «Kui nooremad olime, käisime mujal linnades sõitmas. Aga viimasel ajal on skate-hallide tase pigem langenud, sest eestvedajaid ei ole,» lisas ta.

Kuigi Visa halli ruumides tegutseb Tartus uus BMX-krossi sisepark, rulatajatele need tingimused väga hästi ei sobi ning sõitmiseks on vaja teistsuguseid kallakuid.

Tähe park on väike plaaster suurele haavale, Aardla park oli suur plaaster. Siiani puudub sisepark, mis jõuaks kõik huvilised ära teenindada, sõnas Tähe skate-halli eestvedaja Raul Urberg.

Andres Allase sõnul puudub suure skate-halli loomiseks raha. «See tähendaks kolm või neli korda rohkem raha võrreldes selle summaga, mis kulus Tähe skate-halli rajamiseks,» lausus ta. Kõigepealt oleks tema sõnul vaja leida ligi 600 ruutmeetri suurune soojustatud sileda betooniga ruum, kuid Tartus eriti valikut pole. «Ma olen Tartus pooleteise aasta jooksul leidnud vaid ühe ruumi, mis võib-olla sobiks skate-halliks,» selgitas Urberg.

Pärast avamist on Tähe rulahalli ruume veel täiendatud, siit-sealt ümber ehitatud, põrandat parandatud. Suures pildis on selle ruumiga siiski lagi käes ning palju paremaks enam areneda ei saa. «Näiteks selleks, et trikiratturid saaksid harjutama tulla, peavad laed olema viie-kuue meetri kõrgused, valgustus ja põrand hea ning küte olemas,» ütles Urberg.

​Kui muidu vedasid Tähe skate-halli peamiselt eest Urberg ja Allas, siis nüüd on abiväeks juures Kristo Õismees. Rulatajate kogukond hoiab väga ühte ning sõitjad jäävad suhtlema aastateks, kui mitte terveks eluks.

2005. aastast sõitnud Urberg on märganud, et viimaste aastatega on rulatamise populaarsus kasvanud ning ala olümpiamängude kavva lisamine toob harrastajaid veelgi juurde. Selle ala puhul on palju peas kinni. «Kuigi esimest korda on hirmus, tekib küsimus, kas suudad ennast usaldada ja kõik ära proovida,» tõdes ta.​

Seltskond on ka Allase sõnul üks tegur, mis teda ikka rulatamise juures hoiab. «Ma ei tea, kas see kehtib ka jooksjate või ujujate kohta, aga rulatajad arutlevad omavahel trikkide üle ilmselt ka pensionipõlves,» muigas ta.

Tagasi üles
Back