R, 9.12.2022
TIPP 50 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad
TIPP 50 Foto: Artur Kuus
Tartu Postimees
Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kord aastas oma piirkonna kõige mõjukamate inimeste esiletõstmisest on saanud Tartu Postimehe toimetuse traditsioon. Teeme seda kolmandat korda.

Ent võrreldes eelmise kahe korraga oleme sedapuhku valinud teistsuguse meetodi. Kui varem kaasasime otsustamisse kümmekond eri elukutseid esindavat eksperti ning andsime valikule laiapõhjalisust üle maakonna linna- ja vallavolikogude liikmeid hääletama paludes, siis nüüd seadsime esiplaanile meie oma ajakirjanike, iga päev Tartu ja Tartumaa eluolu muutusi väga lähedalt nägevate ning endast läbi laskvate inimeste hinnangu. Aluseks võtsime teemad ja nimed, mis viimase aasta jooksul on meie uudistes, intervjuudes ning arvamuslugudes enim figureerinud.

Me ei hääletanud ega jaganud punkte. Me vaidlesime. Ja otsustasime.

Jah, kaotasime uuendusega võimaluse üks ühele kõrvutada tänavust edetabelit varasematega, aga pidasime tähtsaks tunnistada, et laiapõhjaline gallup tähtsustaks eeskätt ametikandjate formaalset ühiskondlikku staatust ega pakuks ruumi tõlgendusteks: esikolmikus hõivanuks kaks kohta ikka Tartu linnapea ning Tartu ülikooli rektor, küsimus olnuks üksnes järjestuses. Sellise rivi tunnistamine aasta-aastalt ühtviisi muutunuks mõttetuks.

Olgugi et segasime 2020. aasta artikleid üle lugedes ja loendades sellesse paljuski meelelahutuslikku ettevõtmisse tubli annuse objektiivsust, on tegu ikkagi lehetoimetuse arvamusega. Seisukohaga, mis peegeldab seda, kuidas ajaleht ise on viimasel ajal oma lugude tagamaid tunnetanud ning milliseid inimesi seejuures protsesside peaarhitektideks pidanud.

Nii mõnigi neist inimestest, kes järgnevatel lehekülgedel märkimist leiab, võiks mõne teise mätta otsast hinnatuna asetuda ka edetabeli teise või kolmandasse kümnesse, võib-olla sootuks kaugemale. Aga sellel ei ole tähtsust! Sest siin on meie mätas.

Koostasime viis tipp 10 nimekirja valdkonniti: haridus, kultuur ja sport, teadus ja meditsiin, ettevõtlus, võim. Iga pingerea tegemist juhtis selles teemas kõige paremini orienteeruv ajakirjanik, ent tal oli voli kaasata töösse paar-kolm kolleegi.

Lõpuks panime pead kokku ning valisime ka mõjukate esikolmiku, tippude tipu, mille koosseis rõhutab omakorda viimase aasta kõige märgilisemaid teemasid. Pealegi selliseid, mille mõju me suuresti alles hakkame nägema. Lehetoimetuse abiga muidugi.

Rannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja

TIPP 3
TIPP 3 Foto: Tpm

 

Irja Lutsar
Irja Lutsar Foto: TPM

IRJA LUTSAR

Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor ning valitsuse teadusnõukoja juht

Viimase aastaringi koroonahõnguline (taand)areng pole muidugi kellelegi suurt rõõmu toonud, kuid üht-teist positiivset on selle taustal siiski võimalik leida. Näiteks seda, et Eesti teadlaste hääl muutus varasemaga võrreldes märkimisväärselt tähtsamaks ning osutus vahetult vajalikuks tööriistaks ka kiirete elukorralduslike otsuste langetamisel. Valitsuse teadusnõukojast sai kevadise eriolukorra ajal oluline osa riigi tüürimise masinavärgist ning selle juhist professor Irja Lutsarist suisa omamoodi superstaar, kelle sõna järele janunetakse isegi siis, kui tal parasjagu selgeid vastuseid anda pole. Lutsar on olnud viimastel kuudel vaieldamatult enim tsiteeritud tartlane.

 

Urmo Aava
Urmo Aava Foto: TPM

URMO AAVA

esimest korda WRC-etapina toimunud Rally Estonia peakorraldaja

Kui üks spordisündmus valitakse ülikoolilinna aasta teoks, nagu läinud aastal juhtus, on see juba üksinda piisav argument liigitada selle peakorraldaja kõige mõjukamate inimeste sekka. See, et läinudkevadiste kõhkluste kiuste õnnestus Rally Estonia esimest korda ellu viia maailmameistrivõistluste etapina, tundub ka tagantjärele vaadates olevat omamoodi ime. Aga tegelikult pole imesid olemas. On hoopis julged organiseerijad, nagu Urmo Aava, kes suudavad kriitilisel hetkel panna tegutsema võimeka meeskonna ja sellega käima lükata midagi märksa suuremat kui lihtsalt üks võistlus.

 

Jaan Toots
Jaan Toots Foto: TPM

JAAN TOOTS

Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Sellest, mida Keskerakonna Tartu piirkonna uus juht Jaan Toots eelmise aastavahetuse aegu korraldatud võimukriisiga tegelikult saavutada tahtis, on vähesed aru saanud. Üks on aga kõigile ilmne: sellest said alguse muutused, mis võivad Emajõelinna juhtimist mõjutada veel pikka aega. Kas pikalt püsinud sisepingete tõttu Reformierakonna veetavast võimuliidust välja kukkunud Keskerakond osutub eelseisvatel kohalikel valimistel võitjaks või kaotajaks, on veel vara ennustada. Küll aga on Tootsi tegude mõjul saanud areenil palju rohkem särada sotsid.

-----------------

 ETTEVÕTLUS

1. Priit Perens, Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees

Foto: Konstantin Sednev

Septembris valiti Lõuna-Eesti suurima meditsiiniasutuse juhatuse esimeheks Priit Perens, kes varem juhtis Swedbanki Balti pangandust. Ta tuli kliinikumi eriti keerulisel ajal: kevadel oli samal ajal koroonakriisiga haiglat räsinud juhtimiskriis, mis päädis eelmise juhi Priit Eelmäe tagandamisega. Peamine on aga see, et kliinikum kannab teiste ülesannete kõrval kohustust olla peamine tugisammas koroonaviiruse seljatamisel. Samal ajal on alanud haigla uue korpuse ehitus.

2. Neinar Seli, Estiko grupi omanik

Foto: Kristjan Teedema

Neinar Seli ja tema perekonna haare on äärmiselt lai: Estiko grupi ettevõtted tegelevad pakendite ja pakkematerjalide tootmisega, kinnisvara arendamise ja haldamisega ning ärikeskuste pidamisega. Ühtlasi võõrustatakse külalisi Dorpati ja Lydia hotellis ning valmistutakse jõulist sõna ütlema energiatootmises, kui rajatakse Raadile Baltimaade suurimat päikeseparki. Kuigi grupi tegevjuht on juba mõnda aega perepoeg Kristo Seli, pole Neinar Seli ettevõtlusest sugugi taandunud.

3. Jaan Lott, pikaaegne Lõunakeskuse arendusjuht

Foto: Kristjan Teedema

Jaan Lott kutsuti Lõuna-Eesti suurima kaubanduskeskuse Lõunakeskuse arendusjuhi ametist Tallinna T1 keskust päästma. Viimase rajamiseks laenu andnud investeerimisfond leidis, et just Lott on see, kes tunneb väljakutse seljatamiseks piisavalt olusid. Ent ka Lõunakeskus paistab endiselt silma vaatega tulevikku. Lisaks poodidele ja uisuväljakule tegutseb seal erakooli filiaal. Ka on grupi energiafirma rajanud oma keskuste ja turgude katustele ligi veerand miljoni euro eest päikeseelektrijaamu.

4. Verni Loodmaa, Pallase, Londoni ja Sophia hotelli omanik

Foto: Kristjan Teedema

Verni Loodmaa lasi Pallase hotelli ruume eelmise aasta alguses värskendada, pidades silmas aprillis toimuvat maamessi. Aga mess tuli eriolukorra tõttu ära jätta ja võõrastemaja jäi üsna tühjaks. Aasta jooksul ongi olnud vaid üks nädalavahetus, mil Tartus oli keeruline majutuskohta leida – Rally Estonia ajal. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse liikmena pole Loodma vaka all hoidnud muret teenindussektori tuleviku pärast. Paraku pidi temagi kolmes hotellis koondama ligi 30 inimest.

5. Toomas Kapp, Tartu veevärgi juht

Foto: Kristjan Teedema

Tartu veevarustuse ajalugu ulatub ülemöödunud sajandisse. Toomas Kapi juhtimisel on veevärk kõvasti arenenud. Ainuüksi 2019. aastal oli ettevõtte aastane puhaskasum ligi kolm miljonit eurot. Alates 2018. aasta algusest peab Kapp arvestama muu hulgas sellega, et veevärgiga soovivad liituda linna uue osa ehk endise Tähtvere valla elanikud – praegu on käimas projekt ühendamaks linna võrguga Ilmatsalu, Rahinge ja Haage veevärgid.

6. Marili Vihmann, sTARTUp Day peakorraldaja

Foto: Kristjan Teedema

Möödunud aastal tegi Baltikumi suurim ärifestival osavõturekordi, kui kolme päeva jooksul käis seal ligi 4400 huvilist. Festival on aina kasvanud nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest: muutunud mitmekesisemaks ning rahvusvahelisemaks, toonud Tartusse kokku regiooni silmapaistvamaid idufirmasid ja neist huvituvaid investoreid. Vihmann tegutses üritusel aastaid vaid abilisena, aga on nüüd peakorraldaja. Mullu festivalil vedas, sest see oli vaat et ainus suurüritus, mis pääses koroonapiirangutest.

7. Jaak Nigul, Tarmeko grupi omanik ja juht

Foto: Sille Annuk

Jaak Nigul on üks sõnakaimaid puidu väärindamise eest seisjaid, aga ka kinnisvaraarendaja. Ta ei väsi rõhutamast, kui oluline roll on kodumaistel puidutöötlejatel kohaliku puidu väärindamises ning majanduse edendamises. Ka on Tarmeko KV aastaid tegelenud kinnisvaraarendusega. Nüüd plaanib ettevõte Sõbra tänava ja sadamaraudtee vahelisele seitsme hektari suurusele alale ehitada kaheksakorruselised kortermajad, kahekorruselised büroohooned ja lasteaia.

8. Ivo Lasn, Playtech Estonia juht

Foto: Erakogu

Tartus ja Tallinnas tegutsev Playtech Estonia on nüüd 20 aastat vana. 2019. aasta käive oli siinsel ettevõttel pea 35 miljonit eurot ning möödunud aasta viimase kvartali oma ligi üheksa miljonit. Aasta jooksul saab töötaja ühes kuus palka keskmiselt 3243 eurot ja teeb sealjuures ettevõttele käivet keskmiselt 5559 eurot. Eesti arenduskeskus on tänini Playte­chi grupi suurim. Lasn on seda meelt, et Eesti vajab rohkem ITK-spetsialiste ning kuna oma inimesi selleks napib, peab Eesti vastu võtma ja koolitama rohkem välistudengeid.

9. Janek Veeber, Giga omanik

Foto: Margus Ansu

Janek Veeberi juhitud Giga ehitab vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasse ning on aasta-aastalt usinasti arenenud. Muu hulgas on kaasatud Soome energeetikaettevõtte Fortum suurosalus. Gigale kuuluv Giga Investeeringud pälvis läinud aastal muu hulgas tähelepanu sellega, et pani õla alla Tartu raeplatsile uisuväljaku rajamisele. Kahasse linnaga maksis see lõbu 350 000 eurot. Linnajuhid tõdesid, et uisuväljakuplaan oli neil juba aastaid mõtteis mõlkunud, kuid pelgalt linnavalitsuse raha eest polnuks võimalik seda ellu viia.

10. Tarmo Punger, Tartu tarbijate kooperatiivi juht

Foto: Kristjan Teedema

Tarmo Punger võttis kaubandusettevõtte juhina häälekalt sõna ajal, mil koroonaviiruse teine laine alles kogus tuure. Ta rõhutas, et Eesti valitsuse segased sõnumid ei lähe kokku muu maailma kogemusega. Hoiatused osutusidki asjakohaseks, kui haiguspuhang uuesti kasvule pööras. Eelmise aasta alguses võitis Tartu Coopi tütarettevõte Spa-Arendus Tartu linna korraldatud oksjonil Lõunakeskuse taha veekeskuse rajamise õiguse. Raugenud pole ka uute poodide ehitus: mullu avati uus kauplus Alatskivil ning Raadimõisas.

 

-----------------

KULTUUR JA SPORT

1. Berk Vaher, kirjanik ja kriitik

Foto: Kristjan Teedema

Berk Vaher on Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna esimees ja Tartu 2024 tiimi üks säravaimaid ideede genereerijaid, ühtlasi Euroopa kultuuripealinlaste loomenõukogu liige. Tema mõju ulatub üle piiri: ta on üks Tampere 2026 kultuuripealinna taotluse kirjutajaid. Ta on avaldanud novelle ja luuletusi, ka mitmes oma raamatus, ning kriitikat.

2. Kristiina Alliksaar, Vanemuise teatri juht

Foto: Marko Saarm

Kristiina Alliksaar võttis nelja etendusmaja ja kolme žanriga Vanemuise juhtimise enda kanda, kui kodumaise teatrimaailma ristteede foorides põles põhiliselt roheline tuli. Suurteatri eelarvemiinus tundus peagi muutumas -plussiks. Ja siis algas aeg, mil positiivsus osutus negatiivsuseks. Sellises olukorras peab olema palju jõudu ja nutikust, et suurt kollektiivi juhtida. Tulemusest on huvitatud kümned tuhanded kultuurihuvilised.

3. Indrek Kelk, Tartu maratoni ürituste peakorraldaja

Foto: Kristjan Teedema

Tartu suusamaraton ja selle sõsarüritused on aastakümneid elanud eestlaste südames ja

Indrek Kelk on neid juhtinud kindlalt. Möödunud aastal tuli suusamaraton olematu talve tõttu ära jätta, kuid ta leidis alternatiivse lahenduse ning tõi ikkagi tuttavatele radadele sportima hulga inimesi. Lisaks pidi Kelk koroona-aastal näitama head reageerimisvõimet korraldamaks spordiüritusi ülikeerulistes oludes.

4. Krista Aru, Tartu ülikooli raamatukogu direktor

Foto: Liis Treimann

Krista Aru asus Tartu ülikooli raamatukogu direktori ametisse 2019. aastal riigikogu liikme kohustustest vabanemise järel. Tema mõjukuse taga on suhted, mille ta on saanud Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõuna ja Kuku raadio eelkäija Q raadio peatoimetajana, aga veel rohkem Eesti kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi direktorina. Ta on mitme nõukogu liige ja Jaan Tõnissoni seltsi esimees.

5. Urmo Aava, Rally Estonia direktor

Foto: Tairo Lutter/Üostimees Grupp/Scanpix Baltics

Rally Estonia toimumine septembris maailmameistrivõistluste (WRC) etapina oli ajalooline sündmus. Nüüdseks on teada, et Urmo Aaval ning tema meeskonnal eesotsas kommertsralli juhi Tarmo Hõbe ja võistluste juhi Silver Kütiga läks korda kinnistada siinne mootorispordi kroonijuveel WRC kalendrisse veel vähemalt kaheks aastaks. Rally Estonial oli keerulisel koroona-aastal hea mõju Tartu majandusele, ühtlasi tõi see probleemirikkasse aega ka hädavajalikku meelelahutust.

6. Kristiina Reidolv, laia haardega kultuurikorraldaja

Foto: Kristjan Teedema

Kristiina Reidolvi juhitavast loomemajanduskeskusest saavad tuult tiibadesse paljud, kes teenivad leiba loominguga. Ta juhib ka Tartu filmifondi, mis on aasta-aastalt üha enam toetanud tähelepanuväärsete filmide valmimist. Just viimasel ajal on Tartus aset leidnud mitme uue linateose filmimine. Ka armastusfilmide festivali Tartuff ja Pimedate Ööde filmifestivali Tartu peakorraldajana on ta toonud kosutavat ajaviidet paljudele kultuurihuvilistele.

7. Peeter Talvistu, kunstnike liidu juht ja kunstikuraator

Foto: Margus Ansu

Peeter Talvistu on kunstiajaloolane, kes on tegutsenud näituste kuraatorina Tartu kunstimuuseumis ja seejärel, ka praegu, Tartu kunstimajas, aga mujalgi. Tema abi on olnud tarvis paljude kataloogide ja kunstiraamatute koostamisel. Tartu kunstnike liidus on ta praegugi ametis kuraator-projektijuhina, kuid ühtlasi võttis mullu Markus Toomperelt liidu juhatuse esimehe kohused enda täita. Sealt peale on tema sõnal veelgi rohkem kaalu.

8. Joanna Hoffmann, Tartu kunstimuuseumi direktor

Foto: Kristjan Teedema

Joanna Hoffmann on tekstiilikunstnik ja maalikunstnik, kuid tema mõju on üha enam avaldunud Tartu kunstimuuseumis näituste ja nendega kaasas käivate kataloogide koostamisel. Tema tõus muuseumi ametiredelil on olnud neljapulgaline: nüüdiskunsti kuraator, näituste osakonna juhataja ja direktori kohusetäitja. Oktoobri lõpust on ta täieõiguslik muuseumi direktor. See on talle omakorda andnud aluse aktiivselt võidelda südalinna kultuurikeskuse idee eest.

9. Kristin Kuuba, naiste sulgpalli esireket

Foto: Kristjan Teedema

Tartu üks edukaimaid sportlasi ning Eesti naiste sulgpalli esinumber Kristin Kuuba on üks väheseid, kelle puhul pole märkimisväärset kahtlust, kas ta pääseb osalema lähenevatele Tokyo olümpiamängudele. 2020. aastal jätkas Kuuba võistlemist nii palju kui võimalik ning saavutas häid tulemusi nii rahvusvahelisel kui kodumaisel tasandil. Ta on oluline eeskuju Tartumaa spordis laiemalt, ent muidugi ka sulgpalli järelkasvu püramiidis.

10. Karin Bachmann, maastikuarhitekt ja kodanikuaktivist

Foto: Sille Annuk

Karin Bachmann on viimasel ajal olnud silmapaistvalt tõhus nii kirjutaja, korraldaja kui ka tegutsejana. Tema töö vilju on võimalik vaadata Tartus, aga ka mujal. Ta hoiab jämedat otsa osaühingus Kino Maastikuarhitektid, ent on aktiivne ka erakonnavälise liikmena linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis, Aparaaditehase loomenõukogus ja mitmel pool mujal. 2020. aastal pälvis Bachmanni algatustest enim tähelepanu Tartu kesklinna parkide elurikkust kasvatav projekt.

-----------------

HARIDUS

1. Jaak Vilo, bioinformaatika professor, arvutiteaduste instituudi juhataja, Delta keskuse hing

Foto:

Jaak Vilo asus Delta teadus- ja õppekeskuse rajamise eest võitlema pea kümme aastat tagasi. Nüüd on keskus valmis. Delta majas, kuhu on koondunud informaatikud, matemaatikud, statistikud, majandusteadlased ning ärijuhid, podiseb katel, milles küpsevad digiriigi uued saavutused. Ehkki juba Delta valmimine on suur asi, peab keskus akadeemik Vilo kaasabil hakkama nüüd päriselt Tartu ja Eesti elu kujundama.

2. Riho Raave, linnavalitsuse haridusosakonna juhataja

Foto: Margus Ansu

Riho Raave mõjukus joonistus viimases aastaringis välja ennekõike seeläbi, et tema kätte koondunud informatsioon on olnud erakordselt tähtis langetamaks koroonaviiruse levikust tingitud erakorralistes oludes tarku otsuseid Emajõelinna üldharidusasutuste töö korraldamisel. Mõni võib seda põlglikult nimetada süvariigiks, aga kogenud ametniku teadmised ja võime näha tervikpilti on hea avaliku halduse üks peamisi eeldusi.

3. Toomas Asser, Tartu ülikooli rektor

Foto: Kristjan Teedema

Staatuse ja aujärje poolest peaks Tartu ülikooli rektor olema tipus kõigis edetabelites ja eks ole küllalt neidki, kes peavad teda linna tähtsaimaks ametikandjaks, linnapeastki eespool olevaks. Leheuudistes on rektor Toomas Asser viimase aasta jooksul siiski võrdlemisi vähe figureerinud ning selles peitub põhjus, miks ta seekordses mõjukate edetabelis ei asetunud automaatselt esikohale. Ent pole kahtlust: vastu rektori tahtmist ei prääksu Tartus isegi mitte Emajõe pardid.

4. Aune Valk, Tartu ülikooli õppeprorektor

Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli rektoraadis ei ole vähemõjukaid inimesi, kuid viimastel kuudel on enim silma paistma pidanud õppeprorektor Aune Valk. Eks ikka selle tõttu, et koroona-aasta kitsendused on sundinud ka alma mater’it pidevalt kombineerima kontakt- ja kaugõpet, rääkimata veebipõhiste eksamite, kaitsmiste ja inauguratsioonide korraldamisest. Olgu õppejõud ja tudengid kuitahes targad, õppetöö praktilisel korraldusel on mõju hariduse kvaliteedile.

5. Jüri Talvet, maailmakirjanduse professor

Foto: Sille Annuk

Jüri Talvet on mullu ilmunud kolmeköitelise ajaloolise ülevaate «Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani» autor. Oleme tänu temale rikkamaks saanud 1188 lehekülje aegumatu vaimuvara poolest. Tehnika, digilahenduste ja olme areng on väga vajalikud, kuid need muutuvad paraku kaunis mõttetuks, kui nende taustal pole kultuuri. Sestap tuleb humanitaarharidust endiselt au sees hoida, samuti sellesse sündinud tähtteoste autoreid.

6. Helmer Jõgi, Jaan Poska gümnaasiumi direktor

Foto: Margus Ansu

Helmer Jõgi juhitava Jaan Poska gümnaasiumi õlule asetus läinud kevadel eriti vastutusrikas roll: eest vedada eriolukorrast räsitud ajal Tartus viie gümnaasiumi ühiskatsete korraldamist. Käigu pealt tuli leiutada täiesti uued lahendused, olla loominguline ja nobe, samas tagada testide tegemise tehniline toimimine ning usaldusväärsus. Kui 1400 noore inimese edasise käekäigu üle otsustavate katsete korraldamine ei ole mõjukas tegevus, siis mis veel on?

7. Andres Juur, Ahhaa teaduskeskuse juht

Foto: Margus Ansu

Ahhaa olemasolu ja majanduslikult edukas toimimine on ime algusest peale, eriti aga koroona-aastal, kus sedalaadi asutused on olnud külastajate puudumise tõttu tugeva surve all. Aga Ahhaa on oma sisule vastavalt üles näidanud nutikust ja hakkama saanud. Vähe sellest, ka eeskuju näidanud, näiteks esimesena üldist maski kandmise kohustust rakendades. Ahhaa jätkab uue «Rakett 69» põlvkonna kasvatamist, mis on tehnoloogiaajastul eriti tähtis ja tänuväärne.

8. Ene Selart, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor

Foto: Margus Ansu

Kui ajakirjanduse ajaloo lektor Ene Selart esitas kohtule taotluse ülikooli õppeinfosüsteemi tagasisidelehele tema suhtes solvava kommentaari kirjutanud tudengi nime väljaselgitamiseks, algas debatt, mis mõjutas üliõpilaste ja õppejõudude suhteid nii Tartus kui mujal Eestis. Küsimus anonüümsuse olemusest sai üheks põletavamaks teemaks ja vastus kujunes kaalukaks: anonüümne või mitte, oma sõnade eest tuleb igal juhul vastutada.

9. Maie Telvar, õpetaja, Tartu elutööauhinna laureaat

Foto: Rõõmupesa

Rõõmupesa lasteaia logopeed Maie Telvar pälvis elutööpreemia koolieelse lasteasutuse õpetaja kategoorias. Ta on hinnatud spetsialist, kelle kõneravitundides on lapsed rõõmuga käinud ja keda vanemad on ikka tänuga meenutanud. Aga mis peamine, tema mõju ei piirdu Rõõmupesa perega. Koostööst Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnaga logopeedide koolitamisel sünnivad tulemused kõikjale Eestisse.

10. Raini Jõks, Tartu kutsehariduskeskuse direktor

Foto: Laila Kaasik

Raini Jõksi ametivastutuse mõistmiseks piisab juba sellest, kui meelde tuletada, et Tartu kutsehariduskeskus on Eesti suurim kutsekool. Seejuures pakub asutus üha uusi erialasid ja tõmbab sedamööda Emajõelinna uusi õppureid. Kutseõpe on jälle popp. Tartu kutsehariduskeskuse puhul on kindlasti oluline märkida tihedat koostööd kohalike ettevõtetega – see loob eelduse selleks, et tublid noored jääks Tartusse ka pärast kooli lõpetamist.

-----------------

TEADUS JA MEDITSIIN

1. Irja Lutsar, Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor ning valitsuse teadusnõukoja juht

Foto: Tairo Lutter

Irja Lutsarist on saanud konkurentsitult kõige tuntum koroonaaja kõneisik, sõbralik jutupartner, kes suhtub igasse küsijasse lugupidavalt, ei ütle «ei» ka kõige kiiremal hetkel. Ta on eksperdina nähtav ja kõnetatav sotsiaalmeedias, ta hoiab silma peal maailma kõige usaldusväärsemail allikail, on kursis kõige uuemate teadusartiklitega. Keegi ei tea, mis tunne võib olla Lutsaril taluda tema õlgadele pandud vastutuse koormat: tema osalusel riigis tehtavad otsused mõjutavad paljude elu ning sugugi alati pole selge, kas elu läheb neist otsustest paremaks või mitte.

2. Joel Starkopf, Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravikliiniku juht

Foto: TPM

Professor Joel Starkopfi juhtimisel suutis Maarjamõisa haigla koroonahaigete vastuvõtuks luua valmisoleku ülikiiresti, seista ka mitte-Covid-patsientide eest, taastada kevadel ja suvel plaaniline töö ja kohati vaat et normaalne elu. Ja siis, sügisel, võtta vastu kõik järgmised uue koroonalainega tulnud katsumused suurhaiglas. Intensiivraviarstina oskab Starkopf inimkeeli seletada, mida koroonaviirus kopsudega teeb ja miks inimesed surevad. Ta väljendab alati tänutunnet ja austust kõikidele kliinikumi töötajatele, kes raskel ajal oma ülesandeid täidavad.

3. Ruth Kalda, Tartu ülikooli peremeditsiini professor, Eesti perearstide seltsi kõneisik

Foto: Lauri Kulpsoo

Ruth Kalda on koroonaviiruse seireuuringu juht, kes hoiab silma peal haiguse üleriigilisel levikul rahvastikus tervikuna ning eri rühmades. Suudab anda arusaadavaid vastuseid ka kõige vastuolulisematele küsimustele, mis puudutavad näiteks laste tervist ja haigestumist hooajalistesse viirushaigustesse keset koroonaviirusega võitlemise aega. Ta oli Eestis üks esimesi arste, kes julges öelda, et ühest vaktsiinipudelikesest jätkub enamasti ka kuuendaks doosiks.

4. Krista Fischer, Tartu ülikooli statistilise matemaatika professor, valitsuse teadusnõukoja liige

Foto: TPM

Professor Krista Fischer modelleerib koos kolleegidega Eesti tulevikku. Hoolimata sellest, et koroonaviirusega nakatumine näib olevat ettearvamatu, ja paljudes parameetrites on ohtralt määramatust, on tema matemaatilised mudelid peaaegu eksimatud. Suuresti tänu temale on hakatud mõistma seda, mida tähendab nakatumisel eksponentsiaalne kasv ning kuidas õiged ettevaatusabinõud võivad tõusvat kasvukõverat lamedamaks kiskuda – kui vaid inimestel mõistust jätkub ja nad oma käitumist korrigeerivad.

5. Tanel Tenson, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor

Foto: Sille Annuk

Professor Tanel Tensoni juhitav reoveeseire on ennetava teadmispõhise lähenemise parim näide. Selleks, et nakatunute jälgimine terviseametil üle jõu ei käiks, pole vaja mitte toorest jõudu, vaid teadmisi, kuhu jõupingutus suunata. Tenson võib öelda juba nädal varem, millises piirkonnas nakkusohtlik patsient arsti juurde kõige tõenäolisemalt satub. Nii oli ka suve lõpus Tartu ööklubides vallandunud haiguspuhanguga, mis reoveenäitajate alusel vaibus ega levinud mujale Lõuna-Eestisse. Tänu sellele sai ka Rally Estoniale julgemalt pealtvaatajaid lubada.

6. Mart Ustav, tunnustatud teadlane, biomeditsiinitehnoloog ja akadeemik

Foto: Sille Annuk

Kuigi Mart Ustav teatas, et tema ettevõte Icosagen on valmistanud toimiva koroonaravimi, on puuduv kümme miljonit eurot seadnud arendusele seina ette. Ustavi ideedel pole aga seina päriselt kunagi ees: tema firma on muu hulgas töötanud HIV vaktsiini kallal. Hiljuti hakkas ta taguma rauda, et Tartusse tuleks rajada ravimifirma, kus 150 haritud inimest saaks perspektiivika töö. Ustav on teadlane, pragmaatik ja ettevõtja, kel on ette näidata 20 aastat kogemust, kuidas intellektuaalomand ja alusteaduses avastatu raha teenima panna.

7. Tiia Luht, terviseameti Lõuna regionaalosakonna juht

Foto: Tomi Saluveer

Enam kui kaks kümnendit Postimehes juristina töötanud ning palju kordi ajakirjanikke kohtus kaitsnud Tiia Luht siirdus terviseametisse sooviga rahulikumates tingimustes töötada. Nüüd teame kõik, et see soov ei täitunud, sest koroonaviiruse tõttu on ta jälle tormiliste sündmuste keskpunktis. Luht on nii eelmisel kui sel aastal Tartu linnavalitsuses langetatud otsuste taga, mis linlaste elu on muutnud ja muudavad edaspidigi. Tema võim ulatub Tartumaa järel ka Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaale.

8. Margus Lember, Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku juht ja Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna juht

Foto: Laila Kaasik

Professor Margus Lemberi allkiri seisis esimesena avaldusel, millega eelmise aasta algul kliinikute juhid umbusaldasid ülikooli kliinikumi juhti Priit Eelmäed ning nõudsid tema asemele empaatiavõimelisemat juhti.

Lember on tõsise oleku ja vaikse jutuga mees, kelle meel ei ole vankunud oma kolleegide seisukohtade eest seismisel kordagi. Ka sügisel võttis ta jõuliselt sõna arvamusloos, kritiseerides arstina riigi valitsejate loidust koroonapandeemia aja piirangute sisseseadmisel.

9. Andres Kotsar, Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht, uroloog

Foto: Margus Ansu

Doktor Andres Kotsarit teatakse ülisõbraliku inimesena, kes oskab kuulata ja kaasa mõelda. Ta on hea käega ning proovib kõik variandid läbi enne, kui kedagi operatsioonile saadab. Praegusel keerulisel ajal on oliuline, et ligi 4000 töötajaga kliinikumi ravitegevust juhib oma ala asjatundja. Temast sõltub, kuidas läheb nii patsientidel kui ka nende ravijatel. Mais, kui tundus, et kõige hullem on möödas, ütles Kotsar, et Covid-19 haigetele mõeldud osakonnad jäävad alles, sest ei tohi unustada, et uue puhangu oht on olemas.

10. Tiina Teder, Tartu ülikooli kliinikumi infektsiooniteenistuse õde

Foto: TPM

Tänu Tiina Tederi professionaalsele tööle saadi kevadel Tartu valla Tabivere hooldekodus koroonakoldele kiiresti päitsed pähe. Ta on kiiresti õppinud oma uutest kogemustest, koos lähimate kaasvõitlejatega koolitanud poolele Eestile koroonavolinikke, juhendanud omavalitsusspetsialiste ja vabatahtlikke, jaganud näpunäiteid hooldekodudele, kuidas neis epideemia tingimustes tööd korraldada ja seda vajaduse puhul ümber korraldada. Paljud inimesed on jäänud ellu tänu selle naise ennastsalgavale tööle.

 

-----------------

VÕIM

1. Jaan Toots, Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Foto: Eero Vabamägi

Kui Jaan Toots asus Keskerakonna uueks kohalikuks liidriks, siis korraldas ta sellise poliitilise tormi, mis pühkis ajaloo prügikasti senise võimuleppe Reformierakonnaga, tõrjus ametist pikalt Keskerakonna kohalikuks käilakujuks ja volikogu esimeheks olnud professor Aadu Musta, siis veel erakonna suure juhatuse liikme, ja sillutas tee linnavalitsusse sotsiaaldemokraatlikule erakonnale. Seda viimast ilmestas sotside piirkonnajuhi Heljo Pikhofi kingitud punane roos. Tõsi, pärast tormi on püsinud suhteline vaikus.

2. Urmas Klaas, Tartu linnapea

Foto: Sille Annuk

Urmas Klaas on Tartu oravate enesekindel liider. Sorava jutuga linnapea hoiab Emajõe Ateenas ohjad kindlalt käes, mida muu hulgas kinnitab tõsiasi, et teda mainiti eelmisel aastal Tartu Postimehes 411 korral. Ta armastab küll rohkem rääkida kultuuripealinnast ja südalinna kultuurikeskusest kui näiteks juhtimiskriisist kliinikumis, mille nõukogu esimees ta oli. Aga tõsi ta on, et sellise haarde puhul saab teemasid ka valida.

3. Lemmit Kaplinski, Tartu linnavolikogu esimees

Foto: Kristjan Teedema

Lemmit Kaplinski on väljapaistvalt aktiivne esisots, kes volikogu esimehena viis volikogus kiirkorras läbi koroonaolukorras vältimatu digihüppe, mõnede arvates ka liiga tormakalt ja jõupositsiooni kasutades. Ta püüdis käima lükata avalikku debatti linnakärajate vormis, mis viiruse mõjul peeti digitaalselt. Samas on ta meeleavaldustel seisnud tuumajaama rajamise, abieluvõrdsuse ja Valgevene inimõiguste olukorra eest – positsiooni arvestades uuenduslik lähenemine seegi. Igal juhul on tal õnnestunud varju jätta varem erakonna piirkonnajuhina säranud Heljo Pikhof.

4. Jüri Mölder, Tartu linnasekretär

Foto: Margus Ansu

Jüri Mölder eelistab küll vähe välja paista, aga veerand sajandit linnavalitsuses ja sellest suurem osa linnasekretärina on teinud temast mälu ja mõju ulatuselt ühe väljapaistvama ning tarvilikuma ametiisiku. Poliitikutel võib olla nende poliitiline tahe, aga Möldril on lahenduskäik, kuidas tegelikult toimida saab. Hall kardinal, öeldakse vahel tema kohta. Helistad küsimusega ükskõik millise linnaametniku numbril, tagasi helistab ikka Mölder – on ka selliseid aegu.

5. Raimond Tamm, Tartu abilinnapea

Foto: Margus Ansu

Ettevõtluse, keskkonnahoiu ja linnamajanduse abilinnapea Raimond Tamm jäi mullu enim silma Tartu kliimaneutraalse majandamise asjus kõnelejana. Käesolevast aastast tarbivadki kõik linna allasutused ja tänavavalgustus vaid taastuvenergiat. Tamme töö vilju ei saa näha vaid Tartu linna territooriumil: tema eestvedamisel jõuab sel sügisel ajaloos esimest korda Tartu linna väljapanek Dubais algavale maailmanäituse Eesti paviljoni.

6. Mihkel Lees, Tartu abilinnapea

Foto: MARGUS ANSU

Kunagisest noororavast sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks kasvanud Mihkel Lees tegi aktiivseid samme selleks, et pandeemia ajal säilitada tartlaste vaimset ja füüsilist tervist. Ta viis eakad kõnniringidele ja suunas  tartlased äpi abil välijõusaalidesse. Nurgakivi said kaua lubatud sotsiaalmajad ning küpsema pandi uue eluringikeskuse ja erivajadustega inimeste kodu plaanid. Osava keelega abilinnapea vingerdab välja igasugustest konfliktidest, saab linna avalikke suhteid arutada pereringis (seda valdkonda juhib tema kaasa) ja näib teadlikult järk-järgult sillutavat teed ka linnapea tooli poole.

7. Reno Laidre, Tartu abilinnapea

Foto: Margus Ansu

Planeeringute abilinnapea Reno Laidre käes on hoovad, millega suunata linna arengut tulevikus, seda enam et eelmine aasta läks suuresti linna üldplaneeringu koostamise tähe all. Viimane Tartu maavanem, kes Elvaski võimu juurde teed otsinud, on pidanud haldama selliseid habemega teemasid nagu Ihaste metsatüli, Raekoja platsi äärde parkimismaja rajamine või vaksalis inimväärsem pääs rongile, iseäranis teiselt perroonilt.

8. Gea Kangilaski, Tartu abilinnapea

Foto: Sille Annuk

Kui aasta alguses oravad Keskerakonna raekojast välja viskasid, pürgis uutes võimukõnelustes esiritta sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski, kes sai vastutusrikka rahanduse ja linnavarade eest hea seisva abilinnapea tooli. Uues koalitsioonis seadis abilinnapea sihiks keskkonnahoiu ja kliimamuutused, mille eelarvestamisega ta mullu silma jäi. Tema käe läbi sai kriisis linna rahakott kopsakad toetused ning valmis ka südalinna kultuurikeskuse ehk Süku rahastuskava.

9. Tõnis Lukas, endine kultuuriminister

Foto: Margus Ansu

Suure poliitikukogemuse ja laia suhtevõrguga Tõnis Lukas on ikka tähtsustanud Tartu mõtte kandmist Toompea võimukoridoridesse, aga tundis end hästi ka ministeeriumi töölaua taga Tartus Pepleri tänavas. Muude Tartule kaalukate asjade kõrval hoolitses Lukas koroona-aastal ka selle eest, et Rally Estonia saaks ikka maailmameistrivõistluste etapina Tartus korraldatud. Sest sport on ju kultuur.

10. Jarno Laur, Tartu vallavanem

Foto: Margus Ansu

Kuigi Jarno Laur juhib Tartu valda, on tema tööl otsene mõju ka Tartu linnale. Eelmist aastat silmas pidades on ta pannud eriti suurt rõhku Raadi piirkonnale, kus tavainimene ei pruugigi aru saada, et tegu pole enam linna, vaid valla territooriumiga. Jutt käib nii kinnisvaraarendusest kui ka ERMi taha lasteaed-hooldekodu rajamise plaanist. Ka ei saa vähetähtsaks pidada tema rolli läinudkevadise eriolukorra ajal, mil Tartu vald oli raskesti kimpus Tabivere hooldekodus levinud koroonaviirusega. Kohaliku kriisikomisjoni juhina oli Laur toona oma ülesannete kõrgusel.

KOMMENTAAR

TARTU SUURED VÕIMALUSED

Foto: Tairo Lutter

Tiit Pruuli, Tartust pärit ettevõtja ja ajakirjanik

Kui kaugelt, näiteks Käsmust või Antarktikast, vaadata, siis on Tartu elu natuke liiga rahulik. Mõistan, et linnapea Urmas Klaasile see meeldib, sest eks stabiilsus näita, et tööd on tehtud enamjaolt hästi.

Aga mina kuulun sellesse põlvkonda, kelle jaoks arusaam arengust ei põhine mitte üksnes vastandite ühtsusel, vaid ka võitlusel. Seega peab ikka pidevalt õhus olema mingi väike nagin, mis annab impulsi edasi liikuda.

Nii õndsa Pätsu kui ka ebaõndsa Brežnevi ajal oli Eestis üks elu edendav vastasseis Tartu versus Tallinn. Tartus oli Tõnisson, Tallinnas Eenpalu ja Rahamägi, Tartus oli Runnel, Tallinnas Parve ja Sõgel. Ikka sedaviisi, et Tallinnas oli asjamehi rohkem, aga Tartus oli rohkem asjalikke mehi. Aga see nügimine sünnitas väärt ideid.

Nüüd seda enam pole, sest võitja on justkui võtnud kõik, lõpuks ka haridusministeeriumi. Ja on oht, et Tartust saab pikkamisi väike puust kinnine linn.

Ka nõukogude ajal polnud Tartu võimu pingutustest hoolimata kunagi päris kinnine linn. Tänu sellele, et siin olid Uku Masing ja Jaan Kaplinski, Pent Nurmekund ja Juri Lotman, inimesed, kes oskasid maailmaga suhelda ka siis, kui Tartu lennuväljalt polnud otselende Helsingisse. Tartu on ülikoolilinn. Ükski ülikool ei saa nüüdisajal areneda suletud süsteemis. Seega on Tartul vaja avatust nagu hingeõhku.

Minu ideaallinn olekski selline väike puust, aga vaimses mõttes keset maailma.

Eesolev Euroopa kultuuripealinna staatus on üks Tartu suuri šansse, mida ei tohi lihtsalt lohisema lasta. Tartu on tõestanud, et ta suudab teha suuri asju: panna seisma sakste villavabriku ehituse ja linna peatänava. See on eriline tartlaste eneseväärikus. See on sümpaatne.

Üks mu tartlasest sõber, matemaatik Toomas Kiho, on välja arvutanud, et Tallinnast Tartusse on täpselt sama palju maad kui Tartust Tallinnasse, ja nõudis rangelt, et meie ühise ettevõtmise koosolekuid ei peetaks mitte Tallinnas, vaid vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Algul vingusime, aga mulle hakkas see meeldima mitmel põhjusel. Kõigele muule lisaks tekkis alati, kui rongiga Tartusse sõitsin, mulje, nagu oleksin nõukogude ajal Leningradi metroos: kõik on haritlased, loevad raamatuid (no olgu, tänapäeval arvuteid).

Haritlaste loodud vilgas kultuuri- ja seltsielu on teinud Tartu paigaks, kuhu inimesed väljast – nii Tallinnast kui ka välismaalt – võiks tahta tulla. Siin pole mitte lihtsalt teatrid, vaid elektri- ja uued teatrid! Tuleku esimene eeldus on see, et lastel on siin hea. Tartu on toetanud väga mahukalt huviharidust ja noorsootööd, nii järjepidevat tegevust kui ka uusi ja põnevaid projekte, soositakse väga ka noorte endi algatusi ja kaasamist. Võrreldes Tallinnaga on Tartus aastaid olnud väga hea pearahasüsteem huvihariduse toetamiseks.

Usun, et Tartu üks suurimaid võite viimasel ajal on olnud kliinikumi uus juht Priit Perens. Sellised avatud maailma mehed tõmbavad enda järel siia üha uut värsket verd.

Samas on teada, et tartlaste ootused väljastpoolt tulnute vastu on suured: pead tõestama, et oled parem kui mitu kohalikku kokku.

Seda eksamit ma natuke kardan, aga pole siiski kaotanud lootust, et ühel päeval kolin ka mina tagasi oma lapsepõlvelinna ja selle asemel, et mööda maailma ringi kihutada, suhtlen maailmaga Tähtverest.

Märksõnad
Tagasi üles