PÖFF ⟩ Ühes väikses Läti külas

Meeldiva pingeleevendajana mängib mitmelgi puhul tegevuse taustaks lustlik orkester. Foto: Kaader filmist

Kui jätta kõrvale kunagine Eesti ja Läti koostööprojekt «Head käed», siis on lõunanaabrite kinokunst mulle tundmatu suurus. «Viimse reliikvia» Agnes oli lätlanna ja paar Lotte filmi on ka lätlastega kahasse tehtud, aga see on nüüd küll kõik, mis meelde tuleb. Nii et «Sildimaalijat» vaatama motiveeris nii silmaringi laiendamise soov kui ka tahe näha, kuidas kodumaine kinokunst võrdluse välja kannatab.

Ansis peab ühes Läti väikeses nimetus külas tagama, et kõik sildid oleksid õiges värvitoonis ja õigete kirjadega. Foto: Kaader filmist

Filmi tegevus saab alguse enne teise maailmasõja puhkemist, kui Ansis ehk sakslastele suupärasemalt Hans võtab ühes nimetus Läti väikeses külas enda kanda vastutusrikka ülesande: ta peab tagama, et kõik sildid oleksid õiges värvitoonis ja õigete kirjadega. Olgu siis Kārlis Ulmanise lemmivärvi rohelised, venelastele sobivalt punased või sakslastele meelepäraselt pruunid. Kohati jääb tunne, et värv ei jõua veel õieti kuivadagi, kui juba on toon vale ja vaja parandama hakata.