ÜLEKANNE ⟩ Eesti teadlased räägivad neuroloogia ajaloost ja uutest arengutest

Tartu Ülikool Foto: Erakogu

Tartu ülikooli närvikliinik on juba sajandi sidunud akadeemilise ja kliinilise tegevuse. Närvikliinikust on tänaseks kujunenud arstide peamine väljaõppekeskus ning rahvusvaheliselt hinnatud pädevuskeskus neuroloogiliste ja neurokirurgiliste haiguste uurimisel ja ravis. Sajanda aastapäeva tähistamiseks toimub 16. oktoobril Tartu ülikooli aulas juubelikonverents, mida saab jälgida veebis. 

Kui möödunud aastal tähistati rahvusülikooli sajandat aastapäeva, siis tänavu möödub sada aastat Ludvig Puusepa loodud närvikliiniku loomisest eestikeelse Tartu Ülikooli juurde. «See oli kahtlemata ajastu suursündmus, mis andis võimaluse neurokirurgia ja neuroloogia arendamisele kodumaal,» ütles Tartu ülikooli närvikliiniku juhataja, neuroloogia professor Pille Taba.

Ludvig Puusepa laiahaardeline tegevus nii neuroloogia kui ka neurokirurgia valdkonnas on olnud kliiniku edasise tegevuse aluseks. Sarnaselt tänapäevale, tegeleti kliiniku algusaegadel paralleelselt neuroloogiliste ja neurokirurgiliste haigete ravimise, akadeemilise teadustöö ja arstide õpetamisega. Praeguseni tegutseb Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliinik ühtsena Tartu ülikooli kliinikumi närvikliinikuga.

Neuroteadused praegu

Pille Taba sõnul on Eesti neuroteadustel hea alus ja traditsioon, millelt edasi areneda. Aastate jooksul on kujunenud väga hea koostöö nii kliinilise kui ka baasteaduste valdkonnas, ühelt poolt Tartu Ülikooli biomeditsiini teadlastega, ning ka teadlastega rahvusvahelistest võrgustikest.

Eesti neuroteadlaste peamisteks teadusteemadeks on olnud ajuveresoonte haigused, neurodegeneratiivsed haigused, epilepsia, polüskleroos, peavalu, trauma ja ajukasvajad.

Teadusega käsikäes on arendatud kliinilist tegevust: avatud on insuldikeskus, kasutusele võetud innovaatilisi operatsioonimeetodeid ning laiendatud krooniliste haiguste meeskonnakäsitlust. Kliiniku jätkuva teadustöö toeks on olnud edukus teadusgrantide taotlemisel ja osalemine rahvusvahelistes konsortsiumides, mis omakorda tugineb varasemale tegevusele.

Tulevik ja meeskonnatöö

Ajuhaiguste käsitluses on märgilise tähtsusega meeskonnatöö, seda nii kliinilises ravitöös kui ka teadusuuringutes.

«Nüüdisaegsed uued ravimeetodid tuginevad haiguste molekulaarsetel mehhanismidel ja innovaatilistel tehnoloogiatel, mille uurimiseks ja rakendamiseks on vajalikud nii finantsressurss kui ka heade teadmiste ja oskustega arstid, kelle ettevalmistus tähendab aastatepikkust tööd,» arutles Taba. Ta lisas, et kõrge taseme tagamise eelduseks on ühelt poolt järjepidevus ja teiselt poolt uute teemade avamine ja avastamine koos uue põlvkonna neuroloogide, neurokirurgide ja neuroteadlaste kaasamisega.

Juubelikonverents

16. oktoobril tähistatakse närvikliiniku 100. aastapäeva juubelikonverentsiga, kus räägitakse närvikliinikust läbi aegade. «Programmi koostamisel keskendusime närvikliinikule Eesti meditsiinisüsteemis, Tartus ja Tartu ülikoolis. Pöörame sellega tähelepanu ajaloo olulisematele verstapostidele koos vaatega praegusele tegevusele ja tulevikule erialade koostöös – neuroloogia, neurokirurgia, neurofüsioloogia, õendus ja meeskonnatöö,« kirjeldas Taba.

Konverentsi juhatavad sisse Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, sotsiaalminister Tanel Kiik, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Tartu ülikooli kliinikumi ülemarst Andres Kotsar. Närvikliinikust läbi aegade räägivad:

• meditsiiniajaloolane Ken Kalling «Poliomüeliidi epideemiast Eestis»;
• lasteneuroloog professor Tiina Talvik «Lasteneuroloogia»;
• neurokirurg Jaan Eelmäe «Neurokirurgia arengud»;
• neurokirurg Tõnu Rätsep «Funktsionaalne neurokirurgia»;
• neuroloog Aive Liigant «Neuroloogia arengud»;
• neuroloog Sulev Haldre «Neurofüsioloogia»;
• professor Janika Kõrv «Insult»;
• õde Tiiu Paju «Õendus»;
• kliiniku juhataja professor Pille Taba «Teadus närvikliinikus».