Päästeamet soovitab koduseid varusid täiendada

Märtsikuine varumine Kaupmehe hulgilaos. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Sel sügisel on päästeameti fookus elanikkonnakaitsel. Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad ühel või teisel moel ka Eestit ning praktika kinnitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Seetõttu kutsub päästeamet kõiki üles koduseid varusid üle vaatama ning vajaduse korral täiendama. 

Ühiskond elab tervishoiukriisi valguses, aga kriisi võivad põhjustada ka ilmastikuolud, küberrünnakud või mis tahes muu oht. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, mil tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita. Valmisolek hädaolukorraks peaks olema enda ja lähedaste turvalisuse tagamise elementaarne osa.

«Laiemas laastus ei ole tegelikult vahet, milline kriis võtab meilt ära igapäevased mugavused,» ütles päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik. «Oluline on see, kuidas me saame kriisiolukorras hakkama koduste vahenditega kuni abi saabumiseni.“  

Verniku sõnul on kõige ohustatumad suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest viiel protsendil kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg need süstemaatiliselt ja teadlikult taas üle vaadata ning kui vaja, neid ka uuendada.

Jako Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumist alustada enda positsioneerimisest ning mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimaluse korral ühistule välikäimlad. Külaelanikuna tuleks olla kursis kaevude kasutamise võimalusega, grillimiskohtadega jne. Üksikinimese tasandil tuleb aga vastutada enda koduste ladude eest, et oleks võimalik süüa, hügieeni tagada, WC-s käia jne.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul tuleb varuda kindlasti ennetavas võtmes ehk lähtuda tasub ütlusest «varu enne maru». «Toidu varumise osas kehtib lihtne reegel: varuda tasub kohe söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad jms. Toitu tasub hoida ringluses: võtta, aga panna tagasi. Vee varumisel peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas,» selgitas ta.

Virkala toonitab, et ainuüksi vee ja toidu varumisest ei piisa. Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid, valgusallikad, võimalused toidu valmistamiseks jms. «Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, taskulambid, laetud akupangad, matkapriimused või gaasigrillid,» tõi ta mõned näited. Varuma peaks samuti ravimeid ja hügieenitarbeid ning mõtlema läbi iga pereliikme võimalikud erivajadused. Unustada ei tohi ka lemmikloomi ning tuleb hoida nende toiduvarud korras.

Päästeameti kampaania «Varu enne maru» raames on võimalik varude soetamise asjas konsulteerida ka otse päästeameti esindajatega, kes jagavad koos naiskodukaitsjatega vastavat infot pühapäeva hommikul kell 10–12 viies Eesti linnas: Tallinnas (Nõmme turu ees), Tartus (Eedeni Keskus ees), Viljandis (Maksimarketi ees), Haapsalus (Kaubamaja ees) ja Narvas (Maksimarketi ees).

Elanikkonnakaitse nädalal nõustab päästeamet korteriühistuid ning koostööpartnereid, et kasvatada elanikkonna teadlikkust ning suurendada valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks. Selle aasta jooksul jõuab kõigi Eesti elanike postkasti trükis kriisijuhistega.