Galerii ⟩ Tartu ülikool tunnustas Tanel Kiike ja Irja Lutsarit töö eest eriolukorra ajal

Tartu ülikooli rektoraadi hinnangul on teaduspõhise lähenemisviisi toomisel valitsuse tegevusse suuri teeneid just Tanel Kiigel, mistõttu tunnustati sotsiaalministrit täna Skytte medaliga. Tunnustuse sai ka Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, kes on üksiti ka TÜ senati liige.

Täna keskpäeval Tartu ülikooli senatisaalis üle antud medaliga tunnustab ülikool Kiike kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisel Eestis ning Tartu ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse. 

Rektor Toomas Asseri sõnul on Tanel Kiik sihikindlalt seisnud selle eest, et otsustusprotsessides tuginetaks ülikoolide ja teadlaste eksperditeadmistele. «Selle tulemusel on välja kujunenud valitsusliikmete ja riigiametnike teadlik ning soosiv hoiak teaduspõhise riigivalitsemise põhimõtete suhtes,» ütles Asser.

Medalit vastu võttes ütles Kiik, et tunnustus seab talle kohuse muu hulgas ära kirjutada magistritöö ning ta on iroonilisel kombel akadeemilisel puhkusel just Skytte instituudis. Kiik avaldas lootust, et kriis aitab tõhustada teaduspõhist koostööd valitsuse ning teadlaste vahel.

Senatiliiget Irja Lutsarit ei saanud autasustada Skytte medaliga, kuid Asseri sõnul on Lutsar ära teeninud aukirjaga tunnustamise suure pühendumuse eest eriolukorras, mil Lutsar nõustas Eesti juhte ning aitas välja töötada meetmeid viiruse kontrolli alla saamiseks. 

Lutsar rõhutas, et tegemist oli meeskonnatööga. «Teadusnõukojal on olnud valitsusega hea koostöö ning ma õppisin kahte asja,» ütles Lutsar. «Esiteks on mul on hea meel, et ma pole kunagi olnud täitevvõimu esindaja ja nägin nüüd, kuidas see päriselt toimib. See on tohutu vastutus,» kirjeldas Lutsar. Teiseks õppis Lutsar enda sõnul seda, et tema ja neli teadusnõukoja professorit suudavad leida kompromisse. «Meie, viis professorit, polnud alati ühel meelel ja alati ei nõustunud me ka valitsusega,» ütles Lutsar. «Tagantjärele saab öelda, et mõnikord oli õigus meil ja mõnikord tegelikult valitsusel ka,» lisas ta.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eestis välja eriolukorra, mis kestis 18. maini. Valitsuse tegevuse asjakohasust on kinnitanud viirusepuhangu kiire vaibumine ja negatiivsete riskistsenaariumide täitumata jäämine.

Eriolukorra juhtimisse oli otseselt kaasatud ka Tartu ülikool nii valitsuse teadusnõukoja töös osalenud ülikooli ekspertide kaudu kui ka terviklikult teadusasutusena. Tartu ülikooli rektoraadi hinnangul on teaduspõhise lähenemisviisi toomisel valitsuse tegevusse suuri teeneid just Tanel Kiigel.

Ülikooli liikmed on välja töötanud objektiivsetele kriteeriumitele vastavaid otsustusmehhanisme ja uuringuid ning kogunud lühikese aja jooksul valitsusele eriolukorra meetmete hindamiseks vajalikke teaduspõhiseid andmeid. «Tõenduspõhiste hoiakute kujunemine riigivalitsemises loob parema pinnase ka võimalike tulevaste kriiside juhtimiseks,» lisas Asser.

Tanel Kiik on sündinud 23. jaanuaril 1989. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal cum laude ning jätkab magistriastmes Euroopa õpinguid. Tartu ülikooli kliinikumi sihtasutuse ühe esindajana on tal suur mõju ka kliinikumi arengu suunajana.

Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule.

Skytte medali on varem saanud Ene Ergma, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Dag Hartelius, Andres Lipstok, Jüri Raidla, Andrus Ansip, Lennart Meri, Katarina Brodina, Jacques Faure, Kai Lie, Svend Roed Nielsen, Mihkel Pärnoja, Marju Lauristin, Mart Laar, Katri Raik ja Eva Åkesson.

Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, kelle initsiatiivil asutati 1632. aastal Tartusse Academia Gustaviana.

Tagasi üles