/nginx/o/2020/05/25/13118701t1h9979.jpg)
Kohus mõistis eile valeütluste andmises süüdi noore naise Mari-Liis Kleini, kes oli pöördunud 2. septembril politseisse väitega, et sattus eelmisel ööl Tartus Tähe tänaval kahe juhuslikult vastu tulnud mehe rünnaku ohvriks. Et sinise silma ja mõne väiksema vigastusega päädinud juhtumis ei leidnud kallaletung tõendamist, jäi nüüd Klein ise riigi ees süüdlaseks kui valekaebaja.
Kohtu äsjase otsuse kohaselt peab Klein kümne kuu jooksul tasuma 600-eurose trahvi. Lisaks tuleb tal aastaga menetluskulude katteks välja käia 876-eurone sunniraha ja 573 eurot õigusabikulusid.
Rünnakut ei olnud
«Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on kohus veendunud, et sellist rünnakut, nagu süüdistatav kirjeldas, selles kohas olla ei saanud,» teatas eile maakohtu kohtunik Ingeri Tamm. «On olemas videosalvestis, millelt on väga hästi näha rattaga kukkumist, ning on võimalik tuvastada, et kirjeldatud vigastused saadi kukkumise tagajärjel,» lisas ta.
/nginx/o/2020/05/25/13118702t1h9800.jpg)
Kohtunik tõstis muu hulgas esile, et Kleini liikumine väidetava rünnaku toimumise ööl jääb suuremas osas turvakaamerate vaatealasse ning nende salvestiste ja ajaliste faktorite põhjal otsustades võib öelda, et ei jää võimalust, et keegi oleks kaebuses kirjeldatud rünnaku sooritanud.
Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm näitas möödunud nädalal samas kaasuses peetud esimesel istungil kaitseväeakadeemia turvakaamera salvestist, millest on näha, kuidas ilmsete alkoholijoobe tunnustega Klein kukub tänaval jalgrattaga vasakule küljele. Ka kohtuarst oli andnud kinnituse, et pärast seda naise näol ja kehal fikseeritud vigastused võisid tekkida löögist tömbi esemega või kukkumisest vastu asfalti. Siiski ei tunnistanud Klein end kohtusaalis valeütluste andmises süüdi. Küll aga oli ta menetluse käigus, et vaidlusest pääseda, avaldanud valmidust kokkuleppemenetluseks, kuid selle ettepaneku lükkas kohus tagasi.
Pärast kohtuotsuse kuulutamist ei õnnestunud Tartu Postimehel Kleinilt kommentaari saada. Ka prokurör Tamm ei söandanud öelda, milles võis peituda pettusele minemise motiiv. «Kuivõrd süüdistatav ise kohtus valeütluste andmist eitas, ei tea me selle põhjuseid,» nentis prokurör. Pärastlõunal riputas Klein Facebookis oma seinale avaliku postituse, milles möönis, et oli kõnealusel ööl raskes joobes ja tal on sellest ajast mälulüngad. Samas avaldas ta veendumust, et rünnak siiski toimus, aga ta ei suuda seda tõendada.
Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on kohus veendunud, et sellist rünnakut, nagu süüdistatav kirjeldas, selles konkreetses kohas olla ei saanud, ütles Tartu maakohtu kohtunik Ingeri Tamm.
Teada on, et sündmused said alguse 1. septembril, mil Aparaaditehases peeti Kleini kahe töökaaslase ärasaatmispidu, kus tarbiti ka alkoholi. Kleini enda sõnul oli ta ära joonud viis õlut, Jägermeistrit ja punši. Just tugev alkoholijoove olevat naise sõnul olnud ka põhjus, miks ta läks politseisse alles järgmise päeva pärastlõunal, mitte kohe pärast väidetavat kallaletungi.
Tuleb harva ette
Valeteadete edastamist politseile tuleb ette, kuid mitte väga tihti. Tänavu on sel põhjusel prokuratuuri jõudnud 20 kriminaalasja ning peamiselt on need olnud teated vägivallast, mida pole tegelikult aset leidnud. Samas tuleb korra- ja õiguskaitseorganitel aeg-ajalt tegeleda ka joobes juhtimist puudutavate valeütlustega. «Pigem juhtub, et valeütlusi antakse kriminaalmenetluse mõne episoodi kohta, kuid seda, et valeütlused ongi kogu kriminaalasja aluseks, juhtub harva,» tõdes prokurör Tamm.
Prokuratuuri ja politsei jaoks on äsja kohtulahendi saanud juhtum äärmiselt kahetsusväärne näide, sest uurimisasutused peavad kõikidesse kuriteoteadetesse suhtuma täie tõsidusega.
«Väljamõeldud teo toimepanija ja asjaolude väljaselgitamiseks kulutatud aja võrra lükkus mõne teise kuriteo lahendamine edasi,» sõnas prokurör.
Mari-Liis Kleini süüdlaseks jättev otsus ei ole veel jõustunud. Tal on aega see edasi kaevata nädal.