JÄRVEDE UURING ⟩ Teadlased said proovipüügil kätte Endla järve rekordahvena

Ahven. Pilt on illustratiivne. Endla järvest kinni püütud ahven oli pildil olevast isendist oluliselt suurem.

FOTO: Elmo Riig

Möödunud aastal uurisid Eesti maaülikooli teadlased põhjalikult üheksa, peamiselt Lõuna-Eestis asuva väikejärve kalastiku seisundit. Luubi all olid nii linaski-, latika- kui ka ahvenajärved. Uuringu käigus jäi Endla järves teadlaste võrku üle kilo kaaluv ahven.

Jõgevamaal Endla looduskaitsealal asuvas Endla järves on väga madal vesi ning teadlased kontrollisid, kuidas kalad Endla järves veevaesed ja soojad talved on üle elanud.

2018. ja 2019. aasta talvel märkasid Endla järvel ja ümbruskonnas kalastanud ning seal liikunud kalamehed, et järve suubuvas peakraavis ja selle suubumiskohas on hulga surnud kalu. Eesti maaülikooli kalastiku-uurija Teet Krause selgitas, et haugide, särgede ja ahvenate hulgas nähti ka linaskeid, kes on ajutise hapnikupuuduse suhtes vähem tundlikud ja taluvad seepärast selliseid ekstreemseid olusid paremini.

Katsepüükidel tabati Endla järvest nelja liiki kalu. Neist kõige rohkem saadi linaskit – 60, lisaks paar kudenud haugi, paar säinast ning seni suurim Endla järvest välja püütud ahven. 1180-grammine isend osutus 11-aastaseks. «Analüüside alusel saab väita, et Endla kalastik elas ületalve päris hästi. Endla järve linaski, haugi ja ahvena asurkond talvitusid vähemalt rahuldaval tasemel ja annavad püügivõimalusi tulevikuski,» möönis Krause.

Eesti kalastuse entsüklopeedia andmeil püüti Eestis kõige suurem ahven Peipsi järvest 1964. aastal ning see  18-aastane isend kaalus 2,8 kilogrammi. Maailmarekordi vääriline ahven püüti kalastuse entsüklopeedia andmeil 1941. aastal Soomes. Ahven kaalus 3,6 kilogrammi.

2019. aastal tehti ihtüoloogilisi välitöid üheksal looduslikul järvel. Uuriti hinnatud Tõhela ja Suurlahe linaskijärvi ning Kuremaa, Õisu, Veisjärve ja Nõva Veskijärve latikajärvi. Ahvenajärvedest uuriti Parika ja Ruhijärve. Kõikidel neil käib ka nakkevõrkudega harrastuslik kalapüük. Lisaks uuriti linaskite ületalve ellujäämust Endla järves, kus sügiseti on madal veetase.

Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib igal aastal keskkonnaministeerium. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit sellistes Eesti väikestes siseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suurenevale harrastuspüüdjate hulgale.

Eestis on umbes 2800 järve. Ligi veerandsaja aastaga on kalanduslikult uuritud nüüdseks vähemalt 234 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitu korda. Uuringut toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Täielikku uuringut saab näha siin.

Tagasi üles