Rattaringlus püüab tunnipileti abil taksoga võistlusse asuda

Juhendid ratta kinnitamiseks on nii kasutustingimustes, veebilehel kui ka parklates asuvatel infopostidel. Foto: Margus Ansu

Tartu mullune edulugu rattaringlus alustas teist suvist hooaega elektrirataste välja veeretamise kõrval ka kaks eurot maksva tunnipileti kehtestamisega. See peaks sobima neile, kes tahavad vaid korraks elektriratast proovida, aga viieeurone päevapilet jääb kalliks.

Rattaringlust käitava linnaasutuse Tartu Linnatransport juhataja Roman Meeksa ütles, et tunnipileti küsijate arvu ei tea ta vastata, aga selle küsimusega on pöördutud tema poole peaaegu igas vormis, nii kirjalikult, kõnekeskusesse kui ka tänaval kõnetades. «Ettevõtjadki on meie poole pöördunud – soov on olnud väga suur,» lausus ta. «Kasutajate poolt on küsimus selles, et kui soovitakse teha üks sõit, siis viieeurone päevapilet on konkurentsist väljas võrdluses taksoga, odavam on sõit teha taksoga kui rattaringluse rattaga. See on olnud peamine kaalukausil.»

Mai teises pooles

Tunnipiletid on kavas müüki lasta mai teises pooles, kuupäev ei ole teada. Piletiostule eelneb kindlasti kliendi registreerimine ja krediitkaardiandmete lisamine.

Kõik tingimused on samad, mis muudegi piletivalikute puhul. See tähendab, et kui sõidetakse üle tunni, tuleb iga järgmise tunni eest maksta euro lisaks ja alates viiendast tunnist 80 eurot.

Tunnipileti hind kaks eurot on samaväärne bussijuhilt ostetud linnaliinibussi piletiga. Pilet hakkab kehtima ostmise hetkest.

Lihtne arvutus näitab, et päevapileti hind jõuab kätte enne viie kasutustunni möödumist. Meeksa ütles, et selle hinna täitumisel tunnipilet päevapiletiks ei muutu, sest Bewegeni süsteemis on seda keeruline teha.

Rattaringluse päevapilet maksab viis eurot, nädalapilet kümme eurot ja aastapilet 30 eurot.

Üle Tartu linna on 69 rattaringluse parklat. Üleeile jõudsid talviselt pausilt tänavatele tagasi esimesed 123 elektriratast, ülejäänud elektrirattad peaksid ringlusesse tulema nädala lõpuks.

Viieeurone päevapilet on konkurentsist väljas võrdluses taksoga, odavam on sõit teha taksoga kui rattaringluse rattaga, ütles Roman Meeksa.

«Ei ole midagi väga põnevat, kõik toimib, midagi halvasti ei ole öelda,» lausus Meeksa elektrihooaja alguse kohta eile pärastlõunal. «Võibolla on ka ilm meie poolt, ei ole kõige ratturisõbralikum, aga midagi sellist, nagu oli eelmisel suvel, ei ole veel juhtunud.»

Alternatiiv bussile

Varakevadel põhjendas linnavalitsus elektrirataste tänavale saatmisega viivitamist sooviga mitte anda hoogu koroonaajal ebasoovitavatele noortekogunemistele. Samas oli terve talv kuulda sõnumeid, et elektrirattad võiksid tänaval olla. Nüüd sai otsustavaks nii see, et öiseid miinuskraade on harva, kui ka see, et järjest rahvarohkemaks muutuvale bussiliiklusele oli vaja alternatiivi. «Rattaringlus on nakkusohu mõistes väiksem ohuallikas kui buss,» selgitas Meeksa.

Rattaringluse ratastel on ette nähtud, et kord päevas tuleb desinfitseerida puutepinnad: lenksud ehk juhtrauad, piduriheeblid, sadula reguleerimise hoob ja ajutise luku ots. Iga päev sõidavad tehnikud läbi kõik parklad. Võib küll ette tulla, et mõni ratas sõidab pidevalt tehnikute eest ära ja mõnda desinfitseeritakse seitse korda, möönis Meeksa.

Bussiliikluse tihendamist enne septembrit kavas ei ole. «Käisime esmaspäeval kontrollimas hommikuse tipptunni ajal, üle 45 inimese kuskil bussis ei näinud. 1. liini bussis oli 42-43 inimest, teistes 25 või vähem,» ütles Meeksa. «42 inimest on lõõtsaga bussi puhul kolmandik täitumust, aga kahemeetriste vahedega seal olla enam ei saa.»