Karantiini surutud ühiselamus on tuvastatud 12 koroonapositiivset, osa elanikest on testimata

Eile leidis kinnitust, et Tartu ülikooli Raatuse tänava ühiselamus on kuue inimese koroonaviiruse test osutunud positiivseks. Et mitmed sealsed elanikud polnud käitunud eriolukorras vastutustundlikult ja on teada, et 9. aprillil peeti ühiselamus 14 osalejaga pidu, allkirjastas peaminister Jüri Ratas õhtul Eestis pretsedenditu otsuse, mille kohaselt pandi ühiselamu politsei valve alla ja selle 280 asukat ei tohi hoonest lahkuda.

Laupäeva hommikul oli ühiselamu fuajees näha kaitseülikondades politseinikke.

Terviseamet on võtnud eesmärgiks testida eranditult kõiki majaelanikke. Tartu Postimehe andmetel on see seni õnnestunud 220 elaniku puhul. Seega ligi poolesaja elanikuga on tekkinud eri põhjustel probleem, millega tegeletakse täna edasi. On olnud neidki, kes ei näi olukorra tõsidust endiselt aduvat ning keelduvad testist.

Kokku on seni Raatuse 22 majas tuvastatud koroonaviirusega nakatumine 12 inimesel.

Kava järgi kolitakse kõik positiivse proovi andnud inimesed eraldi korrusele ning allutatakse täielikule karantiinile. Need, kes on andnud negatiivse testi, kuid on koroonapositiivsetega kokku puutunud, võivad liikuda vabalt majas (välja arvatud kinnisel korrusel) ja selle taha jääval aiaga piiratud alal. 

Nendele, kes on andnud negatiivse testi ega ole ühegi koroonaviirusega nakatunuga kokku puutunud, tahetakse esimesel võimalusel anda tagasi täielik liikumisvabadus, kuid see sõltub sellest, millal laustestimine õnnestub lõpule viia. 

Liikumispiiranguga inimestele korraldab üliõpilasküla oma partnerfirma abil kohapealse toitlustamise: täna serveeritakse kolm korda päevas 300 portsjonit toitu.

Teadaolevalt on suurem osa majaelanikke välismaalased. Siit tuleneb ka ebakõla Tartumaale registreeritud positiivsete testide arvus. Kui inimene elab Tartus ühiselamus, aga tema registrijärgne elukoht on välismaal, siis on tema positiivse testi märge kantud maakondlikus ülevaates märksõna «teadmata» alla. Vaata ajas muutuvaid arve siit. 

Laupäeva hommikul Raatuse ühiselamu fuajees korda pidanud politseinike sõnul on siiani olnud majas olukord rahulik.

Eriolukorra juhi korraldus Tartus Raatuse 22 ühiselamus liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusest nr 76 «Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil» otsustab eriolukorra juht hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestada viibimiskeelu ja liikumisvabaduse piirangu inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut, järgmiselt:

1. Tartus Raatuse 22 ühiselamus elavatele isikutele kehtestatakse liikumisvabaduse piirang keeluga lahkuda ühiselamu territooriumilt järgmiselt:

1) kuni COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse testimiseni ja nende tulemuste selgumiseni;

2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse positiivse proovi andnud isikute puhul kuni tervenemiseni;

3) alapunktis 2 nimetatud isikute lähikontaktsetele 14 päevaks alates COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse proovi tulemuse selgumisest.

2. Punkti 1 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isikutel on keelatud lahkuda oma üürilepingujärgsest ühiselamu korterist, vajaduse korral võib kasutada korteri juures olevaid ühiskasutatavaid ruume.

3. Punktides 1 ja 2 nimetatud liikumisvabaduse piirang ei kehti:

1) isiku kohta, kes vajab haiglaravi;

2) isiku lahkumisel politseiametniku korraldusel, muu hulgas juhul, kui isik paigutatakse ümber sama ühiselamu piires teise korterisse;

3) isikute elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

4) isiku kohta, kelle COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse proov on negatiivne ja kes ei ole lähikontaktne.

4. Kõigil, kes ei ole ühiselamu elanikud, on keelatud ühiselamusse siseneda. Viibimiskeeld ei puuduta ühiselamu töötajaid, Tartu linna esindajaid, meditsiinipersonali, politseiametnikke ja teisi isikuid, kellele on majja sisenemine vajalik tööülesannete täitmiseks.

5. Tartu linn koos politsei- ja piirivalveametiga ning MTÜ Tartu Üliõpilaskülaga võib kehtestada õueala, kus punkti 1 alapunktis 3 nimetatud isikud, kellel ei ole COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse sümptomeid, võivad liikuda.

6. Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 2 alusel tuleb politsei- ja piirivalveametil tagada punktides 14 sätestatud piirangute täitmine korralduses ettenähtud tingimuste kohaselt. Tartu ülikoolil, Tartu linnal ja MTÜ Tartu üliõpilaskülal tuleb tagada liikumisvabaduse piiranguga isikutele eluks hädavajalik. Politsei- ja piirivalveametil ja MTÜ Tartu üliõpilaskülal tuleb tagada punkti 1 alapunktides 2 ja 3 ning punkti 3 alapunktis 4 nimetatud isikute üksteisest eraldamine.

7. Punktides 15 sätestatud meetmete üle teeb järelevalvet politsei- ja piirivalveamet. 

8. Korraldusega kehtestatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

9. Massiteabevahendite valdajatel tuleb avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

10. Korraldus jõustub allakirjutamisel.

Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 järgi 2000 eurot. 

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul alates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul alates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas

Eriolukorra juht