Eestlased passisid Poola-Ukraina piiril poolteist päeva

Tartlased olid poolteist päeva Poola-Ukraina piiril lõksus. Foto: Artur Kuus

Koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu on paljud eestlased üle Euroopa sattunud keerulisse olukorda, sest neil pole võimalik ületada kavandatud viisil riigipiire või on nende lennud tühistatud ning nii mõnelgi rikkus viirus puhkusereisi.

Eile kella viie ajal õhtupoolikul oli välisministeeriumi andmetel piiride sulgemise ja transpordiühenduse katkemise tõttu hätta sattumisest teada andnud 164 Eesti inimest. Enim, 47, oli hättasattunuid Hispaanias. Ukrainast oli ühendust võtnud 34, Taist 13, Poolast 11 ja Venemaalt 10 inimest.

Valgevene kaudu

Teiste seas olid eile lõksus kolm tartlast, kes käisid Ukrainas reisimas. «Ukraina poolelt öeldi meile, et asi on hapu, poisid,» rääkis üks neist lõksu sattunutest, Eesti kodanik Mario, kes ei soovinud oma perekonnanime ajalehes avaldada. Ta oli oma kaaslastega pühapäeval liikunud Ukrainast Lvivi linnast Poola piirile. Poola neid aga vastu ei võtnud ning esialgu ei lubanud ka Ukrainasse tagasi pöörata. Nii olid nad teadmatuses oodanud pühapäeva õhtust saati.

Tartu Postimehega eile ennelõunal rääkides katkestas Mario vahepeal telefonikõne sõnadega «piiritädi tuleb». Hetk hiljem tagasi helistades nentis ta, et midagi ei muutunud. «Oleme eikellegimaal lõksus,» tõdes ta. Pärastlõunaks selgus, et tänu välisministeeriumi tööle said nad pöörduda tagasi Ukrainasse, kus neil tuli minna Kiievisse ning taotleda saatkonnas Valgevene lühiviisat, et sealtkaudu Eestisse naasta. Eestisse tagasi jõudma peaksid nad kõige hiljem reedeks.

Välisministeeriumi meedianõunik Fred Püss ütles, et hätta sattunutel tasuks üritada pääseda Eestisse kas Valgevene ja Leedu või Venemaa kaudu. «Leedust pääsevad transiitreisijad Eesti poole läbi ja Venemaalt on võimalik pääseda otse Eestisse,» lisas Püss.

Välisministeeriumi meedianõunik Fred Püss ütles, et hätta sattunutel tasuks üritada pääseda Eestisse kas Valgevene ja Leedu või Venemaa kaudu

Tartlanna Betti Murdvee pere ostis piletid Kanaari saartele juba eelmise aasta novembris ja hiljuti see pere sinna kuuekesi ka nädalaks puhkama sõitis. Koju Tartusse tagasi peaksid nad jõudma täna.

«Esimestel päevadel ei olnud paanikat, olime turismipiirkonnas ja inimesi liikus ringi kõikjal,» rääkis Murdvee. Kui eestlased sinna jõudsid, oli saarel olnud üksikuid koroonajuhtumeid, ent puhkust saatis pidev ärevus. «Terve reisi ajal jälgisime pidevalt uudisteportaale ja uudiseid,» rääkis Murdvee.

Rand keelatud

14. märtsil otsustas Hispaania aga nagu Itaaliagi inimeste liikumist piirata ning asutusi sulgeda, sama kehtis Hispaaniale kuuluvate Kanaari saarte kohta. Pere ei elanud hotellis, vaid üüris maja majutusteenust vahendava portaali Airbnb kaudu. «Olime vaikses piirkonnas ning isegi siin sõitis üleeile politsei ringi ja saatis inimesi rannast minema,» rääkis Murdvee. Niisama ringi kõndida ei tohtinud, äärmisel juhul võis minna vaid toidupoodi või apteeki ja neissegi kohtadesse lubati korraga mõni üksik inimene. «Õnneks meil oli oma aed ja bassein, nii et me kuskile ruumidesse aheldatud polnud,» lisas Murdvee. «Välisministeerium survestas, et tulge kohe koju, aga me ei saanud varem tulema. Tagasi sõidame lennukiga Helsingisse ja siis sealt laevaga Eestisse. Loodetavasti see ei muutu.»

Murdvee helistas ka Eesti saatkonda Hispaanias ning sealt kinnitati, et kuni lennufirma sõidab, saab riigist välja. Pärast koju jõudmist kavatseb pere kaks nädalat karantiinis püsida.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on kõige tähtsam praeguses olukorras, et inimesed ei liiguks avalikus ruumis väga oluliste põhjusteta. «Tungivalt rõhutan, et ärge minge ka välismaale,» lisas välisminister.