Teine Eestis koroonaviirusesse nakatunu on tartlane
Täna võetud 19 proovi on kõik negatiivsed.

Kõige rohkem esines mullu ülikalleid ravijuhte nakkus- ja parasiithaiguste, seedeelundite haiguste ning vastsündinute terviserikete korral. Nakkushaiguste ravi palat.

FOTO: Madis Veltman

Teine Eestis diagnoositud koroonaviirusega inimene on tartlane, kinnitas terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp. Koroonaviiruse kahtlus lasub veel mitmel eestlasel, kuid täna võetud 19 esimest koroonaproovi osutusid kõik negatiivseteks. Õhtul kella kümneks selguvad järgmiste proovide tulemused.

Koroonaviirusesse haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiasse, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga. Haigestunul on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel.

Tartu ülikooli kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju kinnitas, et kliinikumi pole hospitaliseeritud ühtki koroonaviiruse kahtlusega patsienti.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse Eestisse toomise risk suur, kuid kohapealse leviku risk väike tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjeldamise meetmeid.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles juhtumit kommenteerides, et Tartu linn teeb tartlaste turvalisuse tagamiseks tihedat koostööd Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga. «Palume inimestel väga tõsiselt suhtuda Terviseameti juhistesse, mis puudutavad nii igapäevaseid hügieeninõudeid kui ka käitumist riskipiirkonnast saabumisel ja haigustunnuste ilmnemisel,» sõnas Klaas.

Ta lisas, et linnavalitsus on pidevas kontaktis linna allasutustega, kellele on saadetud ka konkreetsed suunised ja juhised Terviseameti soovituste järgmiseks.

Vastavalt Terviseameti soovitusele tuleb kõigil neil, kes saabuvad riskipiirkondadest, jääda kaheks nädalaks koju ning vältida liikumist rahvarohketes kohtades. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb telefoni teel konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Terviseameti soovitused, kuidas igapäevaste tegevustega haiguse levikut ennetada:

  • sageli kasutatavate ruumide, esemete ning puudutatud alade, nagu näiteks ukselingid, käsipuud, liftinupud, lülitid, toolide käetoed, WC ja vannitoa pinnad jms, tuleb puhastada tavapäraste majapidamises kasutatavate puhastus- ja desinfitseeriva toimega vahenditega; 
  •  ruumides peab olema piisav ventilatsioon
  •  pidev ja piisav kätepesu ja -puhastus;
  • üldkasutuses olevate esemed (nt VR-prillid mängukeskustes jm esemed) tuleb peale igat kasutuskorda puhastada ja/või nende kasutamist vajaduse korral vähendada.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles