Gea Kangilaski: iga otsuse kohta peaks olema arvutatud ka süsinikumõõde
7. veebruar 2020, 14:37
Gea Kangilaski ütles Tartu rahanduse abilinnapeakandidaadiks tõusnult, et kaasamist tuleks koalitsioonipartneriga paremini mõtestada ja et linn peaks edasipidi iga otsuse juures lisaks rahalisele mõõtmele arvestust pidama ka süsinikuheite üle.
«Eelarve kontekstis oleme juba arutanud ja võiks arutada volikogu keskkonnakomisjonis, kuidas saaks paremini süsinikuheite arvestust pidada,» ütles Kangilaski. «Eks terve linnavalitsus peaks seda koos tegema, anname igale otsusele mitte üksnes eelarvelise mõõtme, vaid ka süsinikumõõtme. Oleme seadnud selge eesmärgi keskkonnateemale selle pooleteise aasta jooksul palju rohkem pühenduda. Tahaksime mitte üksnes mõtelda, vaid kuskile ka jõuda, arutada asjad korralikult läbi.»
Kangilaski jõudis Tartu volikokku esimest korda valimisliidu Vabakund esindajana aastal 2013, viimastel valimistel juba sotside ridades, kui sai 330 häält. Erakonda astus ta 2015. aasta riigikogu valimiste eel.
Ühtki ametit, kui volikogu fraktsiooni esimehe koht välja arvata, ta abilinnapeaks saamise nimel maha panema ei pea.
«Mina ei peagi millestki loobuma, sest tulin Tartusse tagasi aasta alguses, siis algasid koalitsiooni läbirääkimised ja keskendusin fraktsioonijuhi tööle,» ütles Kangilaski, kes mullu märtsist alates oli olnud arengukoostöö ümarlaua juht. «Kindlasti on meil palju inimesi, kes abilinnapeaks sobiksid. See otsus tuli nii. Võib-olla ma ise oleksin end kultuuri valdkonnas rohkem ette kujutanud, aga sinna sobis Asko Tamme. Majandushariduse tõttu on minul rahanduse valdkonnas lihtsam.»
Koalitsioonikõneluste teemad on olnud alushariduse hind lapsevanemale. Tasu on tulevaks aastaks kavas külmutada tänavusele tasemele, kuid kaugem tulevik on udus. Kangilaski tõdes, et kohalikul omavalitsusel on tasuta lasteaeda väga raske üksi kehtestada, selleks on vaja riigi tuge. «Et meil on lasteaiatasu läinud liiga kõrgeks, Eesti kõrgeimaks, seda me tunnistame. Aga vastust, mis edasi, ei ole,» möönis ta.
Tartu viimaste aastate keskseid küsimusi on, kuidas kahaneva rahvastikuga linn kasvama panna. Kas on head rohtu?
«Ei saa veel kõike rääkida, mis on koalitsioonilepingus, me ei ole seda veel alla kirjutanud,» ütles Kangilaski. «Tartu pluss on väga hea keskkond, selle arendamisele tuleb pöörata tähelepanu. Üks osa keskkonnast on ka rahvusvahelistumise toetamine – et oleks olemas teenuste pakett, mis võiks ahvatleda inimesi siia tööle tulema ja siin ka töökohti looma. Samamoodi on kavas hakata Tartusse investeeringuid otsima, Tartut keskkonnana reklaamima. Võib-olla sellest on kasu.»
Peale selle tuleks Kangilaski meeles mõelda, kuidas neid inimesi, kes Tartus elavad, aga end Tartu elanikuks pole registreerinud, veenda end elanikuks registreerima. Eeskätt tudengeid.
«Meil on raske Tallinnaga võistelda, sest seal on tasuta ühistransport. Tartus ei olegi vaja tasuta transporti, saab ilma hakkama. Tartu on lühikeste teede linn, inimesed eelistavad jala käia ja rattaga sõita,» sõnas Kangilaski.
Sellegi poolest on trammi kui keskkonnahoidliku transpordiliigi Tartusse sobitamine sotsidel tööplaanis.