PILDID JA VIDEO ⟩ Tartu rahu miitingu kõned rõhutasid lepingu kehtivust

Tänasel Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud miitingul Jaan Poska gümnaasiumi juures pidasid teiste hulgas kõne riigikogu esimees Henn Põlluaas, Tartu volikogu esimees Aadu Must ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

32. korda toimunud Tartu rahu miitingul oli osalejaid pigem tagasihoidlikult. Kõnedes rõhutati enamasti, et Tartu rahu on kehtiv leping, mitte dokument ajaloost. 

Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et Tartu rahuleping on järjepidevuse sümbol, mis seob meie mineviku tulevikuga. «Müts maha kõigi ees, kes võitlesid vapralt meie vabaduse eest nii Vabadussõja rinnetel kui läbirääkimiste laua taga,» ütles Põlluaas. «Võtkem neist eeskuju, sest ka täna peavad meil oleme samad aated ja veendumus. Kõik, mis me teeme, peab olema tehtud isamaa hüvanguks.»

Riigikogu esimehe sõnul ei pea paika Venemaa väide, et Tartu rahuleping on vaid ajalooline dokument. «Nii 1932. aasta Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungi leping kui 1939. aasta baaside leping viitavad otseselt Tartu rahulepingule. Mingit kehtivusaega ega sellest taganemist rahuleppes sätestatud ei ole,» ütles Põlluaas. «Rahvusvaheline õigus ütleb, et Tartu rahu on kehtiv ka nüüd, 21. sajandil.»

Kultuuriminister Tõnis Lukas sõnas, et eestlased on ikka olnud tuleviku suhtes optimistlikud. «Tartu rahu väärib mäletamist ja see maja väärtustamist (Poska gümnaasiumi hoones peeti sada aastat tagasi rahuläbirääkimisi – toim),» ütles ta. Lukas märkis, et kui Vabadussõjas vastaspool 1919. aastal tugevasti piinas, siis seisime rindel tugevalt. Lisaks sellele asutati ka esimene emakeelne ülikool ja taas keskendusid eestlased tulevikule ning haridusele. «Ka Tartu rahu on saanud parima monumendi koolimaja, Poska gümnaasiumi. Ka annab see au koolipoistele, kes esimesena rindele jooksid ja teistele indu andsid,» rääkis Lukas. «Aga täna on pidupäev, seega rõõmustagem.»

Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidustused algasid hommikul pärgade asetamisega Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendi juurde, Maarja kalmistul Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba jalamile ja Julius Kuperjanovi hauale. Seejärel toimus mälestustseremoonia Kalevipoja kuju juures ja tänujumalateenistus Jaani kirikus.

Tagasi üles