Kunstinäituse tõttu tuli seina taguda neli tuhat naela

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Seina löödud naelad Laura Põllu ja Katrin Väli installatsioonis "Eitus". Naelte vahel ja ümber on roheline siidniit.
Seina löödud naelad Laura Põllu ja Katrin Väli installatsioonis "Eitus". Naelte vahel ja ümber on roheline siidniit. Foto: Kristjan Teedema

Kunstimaja suurima saali suurimasse seina tagusid nelja-viie päeva jooksul põhiliselt kõrgema kunstikooli Pallas tudengid, aga ka kunstimaja kuraator-projektijuht Peeter Talvistu umbes 4000 pisikest naela. Nende ümber on kinnitatud roheline siidniit sel moel, et moodustuvad tähed ja värsiread. See on osa kolmes saalis välja pandud installatsioonist «Eitus», mille autorid on kunstnik Laura Põld ja luuletaja Katrin Väli.

Laura Põllu (vasakul) ja Katrin Väli installatsioonis on ka keraamikat.
Laura Põllu (vasakul) ja Katrin Väli installatsioonis on ka keraamikat. Foto: Kristjan Teedema

Reedel avatud väljapanekus on ka Laura Põllu keraamilised objektid ja skulptuurid ning puidust kastide peal vitriinides asjakohane kirjandus. Tutvustavas tekstis on kirjas, et maailm on täis mitmesugust elu, mis on väärtuslik ja tähtis, ning mitte meie, inimesed, ei anna talle väärtust, vaid tema väärtus on temas eneses.

Kunstimaja väikeses saalis esimesel korrusel avas oma 80. sünnipäeva tähistava maalinäituse Piibe Arrak.

Piibe Arrak oma näitusel, esiplaanil maal «Pillimehed» aastast 1963.
Piibe Arrak oma näitusel, esiplaanil maal «Pillimehed» aastast 1963. Foto: Kristjan Teedema

Läbilõikes Arraku loomingust ilmneb kunstimaja produtsendi Tanel Asmeri teatel 1960. aastate lai, hoogne pintslilöök ja summutatud koloriit ning järgmise kümnendi õhuke värvikihti ja pühkimistehnika. 1980. aastatel on kunstnikul saanud valdavaks pastell ja akvarell, 1990. aastatel aga domineerivad Norra maastikud. Sealt edasi kujutab ta rohkelt Eesti looduslikke pühapaiku, läbi elu on aga Arrak maalinud meelsasti lilli.

Vanimad pildid Piibe Arraku näitusel on «Värska» aastast 1960 ja «Pillimehed» aastast 1963, uusimad on maalitud tänavu - «Hiiumaa rand» ja «Pojengid».

Grisli Soppe-Kahar on oma maalid seadnud näituseks «Tumm karje».
Grisli Soppe-Kahar on oma maalid seadnud näituseks «Tumm karje». Foto: Kristjan Teedema

Kunstimaja monumentaalgaleriis saab vaadata Grisli Soppe-Kahari näitust «Tumm karje». Väljapanekus on jõuliste pintslitõmmetega maalitud suured ekspressiivsed teosed.

Kõiki kolme uut näitust saab Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) vaadata 16. veebruarini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles