Geeniteadlane akadeemik Andres Metspalu

FOTO: Laila Kaasik

Geeniteadlane akadeemik Andres Metspalu pälvis Tartu ja Tartumaa 2020. aasta mõjukate edetabelis kolmanda koha, tõustes sellega võrreldes 2018. aasta detsembris ilmunud pingereaga 11 kohta. Uuri värsket edetabelit SIIT.

Ülikoolile pole Tartut vaja, Tartule ülikooli aga küll. Ilma ülikoolita oleks Tartu lihtsalt üks tavaline alevist pisut suurem linnake raudtee ääres, kus on mõni lastaed, põhikool ja riigigümnaasium.

Ülikool teeb Tartut suuremaks ja ta teeb ka Eestit suuremaks. Ülikooli teevad omakorda suuremaks inimesed. Kõik need sajad ja tuhanded üliõpilased, teadlased ja teised, kes alma mater'i hõlma all iga päev toimetavad.

Ja nende seas toimetab omakorda seltskond, keda võib nimetada heas mõttes eliidiks. Meie teaduse raskekahurväeks. Tippteadlaseks saada on keeruline, tippude tipuks, eriti väikesest Eestist, veel keerulisem. Jalgpallikeeles väljendudes: kui tippteadlane mängib lihtsalt teaduse kõrgliiga tugevas klubis, siis tippude tipp mängib selle kõrgliiga tugevaimas võistkonnas. Madridi Realis või Müncheni Bayernis või FC Liverpoolis.

Tehtagu vaid lahti Eesti teadusinfo andmebaas (ETIS) ja hakatagu üles lugema, kui paljude publikatsioonide (kaas)autor on ta olnud, kui paljudes teadusorganisatsioonides tegutseb, milliseid teaduspreemiaid ja tunnustusi on pälvinud.

Geeniteadlane akadeemik Andres Metspalu kuulub kahtlemata oma ala absoluutsesse tippu. Tehtagu vaid lahti Eesti teadusinfo andmebaas (ETIS) ja hakatagu üles lugema, kui paljude publikatsioonide (kaas)autor on ta olnud, kui paljudes teadusorganisatsioonides tegutseb, milliseid teaduspreemiaid ja tunnustusi on pälvinud.

Meile on tähtis, et Metspalu on töötanud Ameerikas ja Euroopas, kuid jõudnud ikka Tartusse ja siinsesse ülikooli tagasi. Kahe ja poole aasta pärast saab tal täis 30 aastat Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia professorina. Tõsi, ETISe järgi toimetab ta praegu seal 0,10 koha koormusega.

Kahekümne aasta eest käis Metspalu välja mõtte, et üles tuleks kirjutada kui mitte kõikide, siis vähemalt 200 000 Eesti inimese geenid, ning toona valiti Metspalu ajakirja Luup aasta inimeseks. Mullu jõudiski Eesti geenivaramu selle verstapostini ning Metspalule antud tiitlite nimekiri pikenes Rahvusvahelise Euroopa Liikumise aasta eurooplase aunimetusega.

«Teadlasena olen alati soovinud aidata mõista ja mõtestada küsimusi, mis inimkonna ees seisavad. Hea teaduse alus on avatus ja mõttevabadus ning just need on väärtused, mille eest Euroopa seisab,» tähtsustas Metspalu auhinda vastu võttes.

Kuidas sündis mõjukate TIPP 100?

Tartu Postimehe kõige kogenumad ajakirjanikud korraldasid esmalt koos spetsiaalselt selleks puhuks moodustatud eksperdirühmaga ideekorje: võtsime aluseks 2018. aasta detsembris Tartu Postimehes avaldatud mõjukate edetabeli ning püüdsime sellele lisada võimalikult palju selliseid nimesid, kelle märkimine mõjukaimate hulgas tundus kohane või suisa elementaarne. Lasime ideekorjel peast läbi hulga olulisi eluvaldkondi alates tippteadusest ja lõpetades tänavakunstiga. Me ei asetanud valdkondi hierarhiasse, tähtsustasime neid, kes on oma valdkonnas saavutanud tuntuse eeskätt ametioskustega ja kelle sõnal võiks olla kaalu.

Lõpphääletusele panime 200 inimesest koosneva nimekirja. Hindamistöö tegi kolm rühma:

  • Tartu ja Tartumaa kohalike volikogude liikmed kui vabade valimiste teel moodustunud rahva hääl. Osales 65 volinikku.
  • Seitsmeliikmeline eksperdirühm koosseisus Erik Puura (TÜ arendusprorektor), Jan Lätt (Tartu ärinõuandla juht), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Andres Kuusik (TÜ turunduse õppetooli juhataja, sTARTUp Day algataja), Kristiina Tõnnisson (TÜ Skytte instituudi avaliku halduse lektor), Urmas Siigur (arst, endine TÜ kliinikumi juhatuse esimees) ja Madis Ligi (Kuku raadio vanemtoimetaja).
  • Tartu Postimehe toimetuse liikmed. Osales 11 ajakirjanikku.

Ehkki lähenemisnurk võis olla üsna erinev, rõhutasime hääletajatele, et ükski arvamus ei ole vale. Soovitasime mõelda, kuivõrd ühe või teise kandidaadi sõnal on avalikku kaalu ning kui palju tema arvamus ja ametitegevus mõjutab elu Tartus ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis ja maailmas.

Kõik hääletajad pidid hindama kõikide nimekirjas olevate inimeste mõjukust oma isikliku veendumuse põhjal kümnepalliskaalal. Lõplik tulemus selgus kõigi hinnangute keskmisena. Ajalehes avaldame esimesed sada, mis ei tähenda, et ülejäänud oleks ühtäkki mittemõjukaks liigitunud – ei, nad jäid lihtsalt teise või kolmanda auväärse saja sekka.