Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe, kelle vastu kliinikute juhid reedel peaaegu täies koosseisus umbusaldusavalduse vormistasid, usub, et olukord suurhaigla juhtimises pole veel lootusetu ning kõigi asjaosaliste hea tahtmise korral on võimalik taastada töörahu ja koostöövaim.

Priit Eelmäe, see, et teie kavandatavad juhtimismuudatused põhjustavad vähemalt osa kliinikumi kõrgemate ametikandjate seas vastuseisu, oli juba ette teada. Kuivõrd teile selles kontekstis tuli üllatusena äsjane umbusaldusavaldus, millele kirjutasid üksmeelselt alla peaaegu kõik kliinikute juhid?

Umbusaldamise uudis on muidugi minu jaoks ebameeldiv. Teatud mõttes olin arvestanud, et see võib juhtuda, aga loomulikult ma suhtun sellesse väga tõsiselt. Püüan koos juhatusega ehk koos oma meeskonnaga sellega toime tulla.

Olen jätkuvalt veendunud, et muudatused kliinikumi juhtimises, seal hulgas kliinikute juhtimises on hädavajalikud. Muudatusteta edasi minna ei saa. Need muudatused oleks pidanud olema ellu viidud juba hulk aega tagasi, juba enne minu ametisse asumist.

Koondamisteadet ei ole mitte ükski inimene saanud. Kutsusin kõiki kliinikute praegusi juhte üles samale kohale uuesti kandideerima.

Rõhutagem: umbusaldusavaldusel on 16 allkirja ehk teisisõnu on teie vastu üles tõusnud kõik kliinikute juhid peale ühe. Kas sellises situatsioonis on enam üldse lootust teie omavahelist koostöövaimu ja töörahu taastada?

Ma arvan, et on. Mina suudan kõikidele inimestele siiralt silma vaadata.

Oleme planeeritavatest muudatustest rääkinud kõikide kliinikute juhatajatega juba möödunud aasta veebruaris ja märtsis läbi viidud arenguvestlustel. Nad kõik olid sellest, mis nüüd on nii paberi kujul kui jutuna välja öeldud, juba ammu teadlikud.

Töötajate väärtustamise teema oli kandev, kui ma kliinikumi juhiks kandideerisin. Saan aru, et paljuski just selle tõttu nõukogu mind ka valis.

Kui kindel te olete, et olete osanud suure asutuse sees tundlikke teemasid õigesti serveerida, et keegi pole pidanud end tundma teerulli alla jäänuna või otsustusprotsessist väljalülitatuna?

Kõik kliinikute juhid ja ka teised töötajad on olnud sellesse protsessi kaasatud. Mul olid veel täna hommikul kahe olulise kliinikuga toredad infotunnid, kus kõik laabus väga rahulikult.

Möönan, et alati saab informatsiooni anda rohkem või vähem. Seda, kas oleme praegusel juhul tegutsenud optimaalselt, on keeruline öelda. Julgen väita, et oleme asju ajanud viisakalt, kaalutletut ja järjepidevalt. Inimestel on olnud võimalus kaasa rääkida.

Võib-olla läksite siiski liiga laia lauaga lööma, oleksite pidanud kliinikute juhtidega suheldes eelistama rohkem silmast silma suhtlemist, mitte tegutsema sedamoodi kollektiivselt, nagu kolmapäeval?

Siin on ruum tõlgendusteks. Koondamisteadet ei ole mitte ükski inimene saanud. Kutsusin kõiki kliinikute praegusi juhte üles samale kohale uuesti kandideerima. See on avalikult maha öeldud ning must-valgelt tõendatav. Ühtlasi polnud seegi mingi uudis, seda olin pakkunud juba pikalt ette.

Kuidas teie isikliku hinnangu kohaselt kliinikute praegused juhid oma positsioonile sobivad? Mitut neist te sooviks selles ametis näha ka pärast lepingute tähtajaliseks tegemist?

Näen kõigil väga suurt šanssi, miks mitte ei võiks nad kõik jätkata. Meie eesmärk pole praegu kellestki vabaneda, vaid sisse viia praktika, kus juhtimisülesanded on tähtajalised. See on täpselt samamoodi lahendatud Tartu ülikoolis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja mitmes  teises tunnustatud ülikoolihaiglas. 

Kuna tegemist on ülikooli kliinikumiga, siis ma soovin rõhutada, et karjäärimudeli väljatöötamisel on osalenud kogu professorite eliit, kes paraku on täna umbusaldusavaldusele alla kirjutanud.

Tähtajaliste lepingute süsteemi puhul on kahtlusi külvatud eeskätt arvamusest, et meil ei ole sellise, iga mõne aasta tagant väljavahetatava juhtimistasandi jaoks piisavalt professoreid. Pink on lühike. Miks teie usute, et kliinikum suudaks selle välja kanda?

Juhtimisteooriaid on mitmeid. Üks neist ütleb, et juhtimisülesandeid on mõistlik kanda seitse aastat, pluss-miinus kaks aastat. Meie siin oleme oma mudelis näinud ette võimaluse, et juhid on valitud kuni neljaks ja seda lausa kolmel korral. Eriti arvestades tõsiasja, et Eesti on selline kribu, kus pädevaid inimesi napib.

Omaette küsimus on, kas kliinikuid peavad ikka tingimata juhtima professorid. Mina selles veendunud ei ole. Inimeste tööülesannete hulk peab olema normaalne ja see, kui kellegi koormus on kaks kohta või rohkemgi veel, siis see tähendab, et kuskilt tuleb järele anda. Aga järeleandmised tervishoiusüsteemis ei saa ju kuidagi olla aktsepteeritavad! 

Peamine millest me teie kavandatavate muudatuste kontekstis räägime on juhtide lepingute muutmine tähtajaliseks. Mida olulist te veel plaanite? Mis veel võiks pahameeletormi vallandada?

Eks see tähtajalisus ole ka selline küsimus, mis äratab vastuseisu eelkõige neis, kellel need tähtajatud lepingud praegu on. Teised kõik on minu meelest selle plaani väga avatult ja rõõmsalt vastu võtnud. Miks peaks kollektiivil olema midagi selle vastu, kui tekivad uued võimalused tööalasteks väljakutseteks?

Aga jah, juhtimisalased ülesanded on vaid üks väike osa uuest karjäärimudelist. Seal on peamiselt kirjeldatud seda, kuidas diferentseeritakse arstide ja arst-õppejõudude ametid, millised saavad seejuures olema pädevusnõuded. Seega me räägime teemadest, mis puudutavad ligi 700 inimest, mitte ainult paarikümmet juhti, kes täna on avalikult oma arvamust avaldanud.

Te olete Tartu Postimehele eelmise aasta mais öelnud, et teie eesmärk on kliinikumi töö ümber korraldada nii, et see muutuks inimkesksemaks, et arstidel jääks rohkem aega parsientidega tegelemiseks. Kuivõrd te vahepeal olete suutnud selle suunas samme astuda? Kas olete juba inimkesksemad kui näiteks aasta tagasi?

Arvan küll, et oleme. Uus juhatus on aasta ja kolme kuuga jõudnud ära teha päris palju. Näiteks oleme esimest korda suutnud kokku kutsuda sellise asja nagu patsientide nõukoja. Sealt tulev info on väga oluline, et korraldada hästi üleminekut ühest etapist teise. Tahame patsiendi vaatenurka silmas pidada.

Samuti on juurde tulnud nutikaid digitaalseid lahendusi, mis muudavad patsientide voo liigutamise kiiremaks.

Mullu veebruaris korraldasime kliinikumi arenguseminari, kuhu olid kaasatud kõik kliinikute juhid, samuti teised Eesti meditsiini tipud. Muide, ka seal oli arutlusel lepingute tähtajaliseks muutmise küsimus.

Oleme käinud teenuste osutamiseks eeskuju võtmas näiteks Soomes Tamperes ja Helsingis. Järgmisel nädalal sõidame Rootsi Karolinska ülikoolihaiglasse.

Kliinikumi kontsernis on tööl ligi 5800 inimest. Kuhu teie hinnangul see arv arenema hakkab – kas pigem kasvama või kahanema?

See sõltub natuke ka demograafiast. Väga suurt töötajaskonna suurendamist ma ette ei näe. Arvan, et oleme päris hästi komplekteeritud. Küsimus on pigem selles, kuidas teha arukaid otsuseid personali arendamiseks ja inimestele uue võimaluste andmiseks.