Fotod ⟩ Pärjad ja lilled meenutasid Vabadussõjas langenuid

Täna hommikul kell pool kümme mälestati üle Eesti Vabadussõjas võidelnud ja langenud mehi ja naisi. Tartus asetati pärjad Kalevipoja vabadussamba juurde ja 100 sekundi jooksul helisesid Tartu kirikute kellad. Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser viis lilled peahoone aulas asuva skulptuurigrupi juurde, mis on pühendatud Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse 3. jaanuaril, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 hakkas kehtima Tartu rahuläbirääkimistel kokku lepitud relvarahu Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist.

Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Õnneks sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ning Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles